Eelsoojendi autosse! Milleks?

Enamik eestlasi suhtub auto eelsoojendisse umbes samamoodi nagu katuseluuki: kui see on ostes peal, on tore; kui seda pole, ei oska sellest ka puudust tunda. Ehkki võiks.

Neid autoomanikke, kes raatsivad eelsoojendi paigaldamisse investeerida, on Eestis ilmselge vähemus. Vaatamata sellele, et erinevalt katuseluugist on tegu investeeringuga, mis end ka tulevikus ära tasub. Sõltumata sellest, mis tüüpi eelsoojendi paigaldada.

Laias laastus jagunevad eelsoojendid kaheks tüübiks: elektrilised (230V vooluvõrgust) ja autonoomsed eelsoojendussüsteemid (autokütusel töötavad). Esimesi mäletavad paljud veel aegadest, mil tasus autosid Soomest osta. Oma põhiolemuselt oli tegu veekeetja sarnase süsteemiga, mis mootoriplokis olevat jahutusvedelikku soojendas. Toonase süsteemi miinuseks oli tsirkulatsioonipumba puudumine, ehk enne ei hakanud soojendatud jahutusvedelik ringlema, kui hommikul mootor tööle pandi. Kuid abiks oli ikka. Eriti karmima pakasega.