Käopõlled, ööviiulid ja kärbesõis

Maakodul õnnestus pooljuhuslikult sattuda esimesele Loona mõisast startinud ülimalt emotsiooniküllasele orhideeotsingule. Esimesed kümmekond taimehuvilist suundusid Kuusnõmme poolsaarele loodusgiid Maie Meiusi suunamisel ning lilled hakkasid end näitama niipea, kui jalg autost maha saadi.

Pärast esimest kümmet sammu ei olnud sakslastest, soomlastest ja eestlastest rühm veel kordagi pilku jalgade juurest kõrgemale saanud – nii palju oli vaadata.

Lillade õitega pikka kasvu balti sõrmkäpp oli üks esimesi, kes end märgata laskis, edasi juba valge tolmpea ja kahelehine käokeel ehk ööviiul. “Mis see roheliste õitega on?”

“Oot-oot! See on ju suur käopõll!”

Leide tuleb nii palju, et fotograaf ei jaksa kõiki üles pildistada ning käopõlle ta ei leidnudki enam omapäi rohust üles! “Õied on tal tõesti rohelised ja võib isegi mõelda, et mis seal siis nii vaadata on,” selgitab Maie Meius. “Aga see orhidee meelitab putukaid hoopiski nektariga ning lähedalt vaadates on õiedki väga huvitavad!”

Päris suur vaimustustorm puhkeb aga siis, kui kraavikaldalt leitakse täies ilus kärbesõis. Selle orhidee punakaspruunid õied meenutavadki kärbseid ning nimetus on päris täpne. “Magustoiduks” leiab grupp veel hariliku muguljuure ja soohiilaka. Nende viimaste leidmiseks on vaja juba kogenumat pilku, sest tegu on üsna lühikest kasvu (10–15 cm) taimedega.