Parim mõisamajutus: Padise mõis

Lääne-Harjumaal asuv Padise mõis on suurepärane näide, kuidas ajalooliste Eesti sidemetega von Rammide perekond naaseb pärast mitmeid põlvkondi oma juurte juurde, ehitab üles oma esiisadele kuulunud mõisa ning hakkab seal edukalt hotelli pidama.

Parim restaureerimistegu: Keila-Joa loss

Keila-Joa on üks vähestest lossi nime kandvatest mõisakompleksidest, mis lagunes ja ootas aastakümneid, et keegi tuleks ja teeks ta korda.

Tänaseks on see tähelepanuväärse ajalooga arhitektuuripärl audentselt taastatud ja rahvale avatud.

Parim mõisaajaloo tutvustaja: Mati Raal

Mati Raal on pikaaegne Eesti mõisate mööbli, interjööride ja elu-olu uurija. Tema eelmise aasta ettevõtmistest on märkimisväärsemad Eesti Arhitektuurimuuseumi näituse „Eesti mõisate interjööride“ koostamine ning mahuka uurimuse „Mõisate kadunud hiilgus. Eestimaa mõisainterjööride lugu“ avalda-mine.

Parim mõisaköök: Põhjaka mõis

Parimaks mõisaköögiks tunnistatud Põhjaka mõis Järvamaal on kogu oma tegevuse pühendanud heale mõisatoidule. See on nende mõisa majandamise põhitegevus. Põhjaka on töötanud välja ka rea origi-naalseid toidutooteid ning napse, mis on mõisale kuulsust toonud. Põhjaka mõisas tegutseb kõrgelt hin-natud mõisarestoran ja nende toitu pakutakse paljudel üritustel väljaspool mõisa.

Parim kultuurimõis: Ohtu mõis

Ajalooliselt on olnud mõisad kultuurikandjad ja see jätkub ka tänapäeval. Parimaks valiti Ohtu mõis Harju-maalt, kuna seal on juba palju aastaid korraldatud väga erinevaid kontserte, teatrietendusi ja õpitube. Ohtu mõisa köögis on võimalus koos pererahvaga sööke valmistada ja hiljem tulemust koos nautida. Arhitektuur on samuti oluline - kaunist mõisaansamblit restaureeritakse hoolikalt ja autentselt. Oluline argument Ohtu kasuks otsustamisel oli see, et kõige eeltoodu korraldamisega tegeleb pererahva kaks põlvkonda, kes ka ise mõisas elavad.

Parima mõisamajanduse edendaja: Atla mõis

Mõis on ajalooliselt olnud maavaldus ja majandusüksus. Parimaks mõisamajanduse edendajaks valiti Atla mõis Raplamaalt, kus on välja arendatud esinduslik tarbekeraamika disain, tootmine ja müük.

Mõisakeraamika kaubamärki kasutav keraamikatööstus on Atla mõisas toiminud juba üle veerandsajandi.

Eesti Mõisate Ühenduse juhatuse esimehe, Virumaal asuva Saka mõisa omaniku Tõnis Kaasiku sõnul on esmakordselt toimuva tunnustusürituse eesmärgiks laiemalt teadvustada mõisate rolli Eesti ajaloos ja kul-tuuris ning samuti asjaolu, et mõisad on Eesti eri paigus olulised kohalikud tööandjad ning maaturismi ar-endajad. Eesti Mõisate Ühendus on mõisaomanikke ning kõiki mõisahuvilisi ühendav vabatahtlik mittetulunduslik organisatsioon.

“Ühenduse tegevuse eesmärgiks on mõisakeskuste taastamisele kaasa aitamine, mõisate, mõisaparkide ja ajaloo tutvustamine, Eesti mõisakultuuri arendamine ja tutvustamine ning maaelu ja loodussõbraliku eluviisi propageerimine,” selgitas Kaasik.

Eesti Mõisate Ühendus on Euroopa Ajalooliste Hoonete Ühenduse täisliige, kuhu kuulub ligi 50 000 ajaloolist lossi ja mõisa üle Euroopa, kaasaarvatud mitmed kuningakojad.