Tasub meeles hoida, et korstnat ja lõõre tuleb pühkida igal aastal minimaalselt korra, kuid tihedama kasutamise korral tuleb neid ka tihedamini puhastada. See on otseselt kasulik, sest puhastatud kütteseadmes kulub vähem kütet ning see annab rohkem sooja.

Eramajade korstnaid ja lõõre tohib ise puhastada, kuid kord viie aasta jooksul peab seda tegema väljaõppinud korstnapühkija.

Ametimees puhastab ja vaatab kütteseadmed üle, teeb parandust vajavate vigade kohta ettekirjutused ning väljastab tehtud tööde kohta akti. Kütteseadet aitab veel säästa kvaliteetne ja kuiv küttematerjal.

Ahju-pliiti lõhub aga ülekütmine. Seega tuleks ka väga külmade ilmadega kütmisega piiri pidada ning korraga järjest liiga palju ahju kütta ei tohi.


Kütteperioodi eel vajavad erilist tähelepanu moodulkorstnad

Lisaks korstnapühkimisele ning katelde ja soojuspumpade hooldusele tuleb hoolikalt kontrollida metallist moodulkorstnaid.

“Erilist tähelepanu vajavad metallist moodulkorstnad, mille puhul võib juhtuda, et läbiviigud ei ole nõuetekohaselt isoleeritud või korstna tulekindel isolatsioon ei täida oma eesmärki ja kuumenev korsten muutub tuleohtlikuks,” lausus PZU varakahjude grupi juht Külli Kaldamäe.

Tema sõnul saavad metallist moodulkorstnatega majaomanikud ennetada probleeme kütteseadmete tuleohutuse kontrolliga. Kontrolli käigus tuleohtlikuks osutunud korsten tuleks ümber ehitada ja viia vastavusse tuleohutusnõuetega.

Kaldamäe rõhutas, et korralist hooldust vajavad ka gaasikatlad ja soojuspumbad, mille puhul toob talvisel ajal juhtuv rike suure tõenäosusega kaasa rohkelt ebamugavusi.