"Armusin dogidesse juba lapsepõlves," tunnistab Marika Äkke, kelle meelest on saksa dogid kõige targemad, armsamad ja võluvamad koerad. "Nägin lapseeas, kui oma koera jalutasin, üht dogi oma peremehega kõndimas. See suur koer hoidis alati ise enda rihma ehk hoidis seda oma hammaste vahel − mees ei pidanud teda kunagi rihmast hoidma, vaid jalutas lihtsalt dogi kõrval. Vaatasin juba siis, et nii võimas ja tark koer, kes pole üldse kuri. Hiljem hakkasin seda tõugu koera endale ka tahtma."

Kui aeg oli küps päris oma koera võtmiseks, uuris Merike, kuidas saksa dogid suhtuvad lastesse. Kui selgus, et seda tõugu koerad sobivad lastega perre hästi, ei kaheldud enam hetkegi.

Praegune pere lemmik saksa dogi Diaz on tõesti hoidnud kõiki pereliikmeid ning püüdnud olla pidevalt oma pere ligi, vahest isegi liiga. "Meie mõlemale koerale on meeldinud süles istuda ning ka diivanil laiutada," märgib Merike. Kui diivanil ruumi väheks jäi, otsustati dogile oma ase osta. Poes kohe sobiva suurusega küljealust ei olnud. Selgus, et neid tuleb tellida, mis tähendas koeraomanikule ooteaega. Siis otsustati mööblimeistrilt tellida koerale voodi, millesse mahuks lastevoodi madrats. Nüüd ei ole muret, kust uue saab, kui koera küljealune ära väsib või koledaks muutub. Kui voodi viimaks koju jõudis, disainis Diaz tisleritöö kohe vintage-stiili ehk näris voodi otsad endale meelepärasemaks.

Koera voodi

"Meie pere lapsed kasutasid alguses ka seda voodit, pugesid Diaze kõrvale, aga nüüd nad enam koera kõrvale ei mahu," naerab Merike.

Voodi ei olnud ainus mööbliese, mida Diaz vajas. Kaht saksa dogi omanud Merike teab, et kõrge turjaga suursugused koerad ei saa põrandale asetatud kausist hästi süüa.

"Kutsikapõlves pole probleeme, kuid suuremaks kasvades võivad sel moel söövat koera piinama hakata kaelavaevused," räägib Merike.

Poest koerale sobivat söögilauda nad ei leidnud. Pealegi on müügiks pakutavad suured toidunõud vaid metallist ega sobinud kodu sisustusega. Siis otsustas Merike internetiavarustes ringi vaadata. Välismaa lehekülgedelt leidis ta mitu mööblimeistrit, kes tegid suurtele koertele söögilaudu, ent nende mööblitükkide välimus ja tülikas hankimine ei vaimustanud just eriti. Viimaks otsustas Merike leida kodukandist meistri, kes teeks Diazele päris oma laua, mis sobiks nende kodu interjööriga.

Koera söögilaud

Selgus paraku, et sellist meistrimeest leida ei olegi lihtne. "Kerge on leida, kedagi, kes puutööga tegeleb ning on valmis ehitama suuri riidekappe ja köögimööblit. Kuid sellist meistrit, kes oleks nõus tegema midagi väikest või ainult ühe eseme, sellist nii lihtne leida ei olegi," tunnistab Merike.

Viimaks soostus puidutööd armastav peretuttav Ivo nende koerale Merikese soovide ja jooniste järgi söögilaua valmis tegema. "Nüüd on meie koeral laud, mis on meie kodu mööbliga ühes stiilis. Ja Diaz on ka rahul!"