"Suvi oli soodne, ilma suurte vihmadeta. Põllupind oli kuiv ja kohev hiireurgudes pesitsemiseks. Ka rebaseid, hiiresööjaid, on väheseks jäänud - kärntõbi.

Mu kodutalus on kolm kassi hiirejahil, kuid vaatamata sellele on ülesseatud lõksus iga päev hiir sees - on hiireaasta," kirjutas Avinurme kandis elav lugeja hiljuti Maalehele.

"Sel aastal on hiiri väga palju. Kui tavaliselt sügiseti, nende majjatulemise ajal, olen saanud nii 5-6 tükki lõksuga kinni, siis tänavu juba 30!" teatab teine lugeja Maalehe kommentaariruumis.

Kuidas näriliste sissetungimist majja loodus-ja loomasõbralikul moel ära hoida?

Eesti Loomakaitse Selts soovitab:

  • Hiired ei talu veel rassi ehk voolmerohu, naistenõgese, piparmündi ja leedripuu lõhna. Puistake kuivatatud ning peenestatud taimepuru hiirtega asustatud kohtadesse - sahvrisse, keldrisse ja mujale. Abi on ka ülesriputatud kimbukestest. Peletav efekt on suurem, kui valate värsked või kuivatatud kimbud üle keeva veega ja nõrutate enne ülesriputamist. Kimpe tuleks igal nädalal uuendada.
  • Rottide ja hiirte majja tulemise vältimiseks tuleb otsida üles kõik augud (eriti torude ümber) ja praod (näiteks ukse ja läve vahel) ning panna need kinni vastupidava materjaliga, näiteks betooniga vms. Võib kasutada tugevast keevitatud traadist võrku, et katta kinni augud (näiteks ventilatsioonitorud). Järjekindlalt tuleb kontrollida suletud avausi, et olla kindel, et rotid ei ole neist läbi närinud. Toidujäägid tuleb ära koristada ning toit tuleb asetada klaasist, plastikust või metallist anumatesse. Toidu võib asetada ka kõrgel olevatele riiulitele juhul, kui sinna ei vii ühtegi rottidele ja hiirtele ronimiskõlbulikku teed. Samuti tuleb jälgida, et prügi ei oleks rottidele ja hiirtele kättesaadav. Rotte võib eemal hoida ka pipra ja eukalüptiõli lõhnaga.
  • Kodus ja aias võid kasutada ka ultrahelil põhinevaid näriliste peletamiseks mõeldud vahendeid, kuid tõhusad on need kitsal alal lühikese perioodi jooksul, kuna närilised harjuvad heliga.
  • Hiiri ja rotte tuleks püüda lõksudega, mis ei surma ega vigasta neid ning lõksujäänud loomad tuleks viia kodust kaugemale ja vabaks lasta. Soovitav on viia vähemalt poole kilomeetri kaugusele. Vastasel korral on ta kiiremini tagasi kui Sina ise koju jõuad.
  • Lemmikloomade toitu ööseks välja jätta ei tohiks. Komposti tuleks teha selleks ettenähtud kastis. Hoolitseda tuleks selle eest, et väljas olev prügikonteiner on tehtud metallist ja tihedalt suletud. Rottidele meeldib väga ka seep, nii et laokile ei tohiks jätta ka seebitükke.
  • Linnutoidumajad peaksid olema elumajast kaugel ning et neist ei tohiks pudeneda seemneid. Seemned on rottidele ja hiirtele ahvatlevad ning nad ronivad ka linnutoidumajja, kui nende takistamiseks ei ole puule või postile pandud metallvõrgust “kraed”.
  • Lekkivad torud nii sise- kui välitingimustes tuleks parandada, et närilised ei pääseks ligi veele. Maja ümber tuleks maakividest teha umbes poole meetri laiune piire. Puud ja põõsad peaksid olema eemal ustest, akendest, rõdu- ja katuseäärtest ja teistest majja pääsemise võimalustest.
  • Hiirte ja rottide majast eemale hoidmiseks töötab ka nipp, kus panna neile toitu näiteks aianurka, mis on majast võimalikult kaugel. Kui nad saavad piisavalt süüa, on võimalik, et nad tuppa ei kipugi.

Hiirtest ja rottidest lahtisaamiseks ei tohiks kasutada mürki ega teisi piinarikkaid tapmisvahendeid (hiireliim, liimipüünis)! Need põhjustavad looma väga piinarikka surma. Näiteks sisaldab enamik mürke hüübimisvastast vahendit, mis takistab vere hüübimist. Närilised piinlevad surres sisemise verejooksu tagajärjel.

Mürk on ohtlik ka kõigile teistele elusolenditele, kes sellega kokku võivad puutuda (lapsed, koduloomad jt). Lisaks otsesele mürgiga kokkupuutumisele võivad näiteks kassid püüda mürgitatud rotte ning saada omakorda mürgituse. Samuti võivad mürki söönud rotid ka uriiniga mürki edasi anda.

Allikas: Bioneer.ee

Mida rotid öösiti teevad, sellest saad aimu videot vaadates.