Osa huvilisi hoiab sedasi elus rahvakultuuri, mõni vaimustub isetegemisest ja keegi jälle leiab, et taimedega värvimine mõjub rahustavalt. Retked loodusesse värvitaimede järele kosutavad vaimu ja turgutavad keha.

Tulemus üllatab alati

Taimedega värvimine tahab kannatust. Kuna lõnga värvimine pole just kõige puhtam töö, on hea see ette võtta just suvel õues või väliköögis.

Saavutatud värvitooni mõjutavad nii taime liik kui vanus, kasvukoht ja korjeaeg, taimede hulk, lõnga ja peitsaine kogus, värvilahuse happesus jne. Seetõttu tekitab värvimine hasarti ning innustab katsetama üha uute taimede ja meetoditega.

Täpselt sama tooni ei õnnestu uuel värvimiskorral küll kunagi välja võluda, kuid saadud soojad, pastelsed ja looduslähedased toonid sobivad suurepäraselt kokku nii omavahel kui ka naturaalse valge, halli, pruuni ja musta lõngaga.

Aiast ja metsast

Värviandjaid otsides ei pea alustuseks kuhugi minema. Varakevadel võib lõnga värvida sibulakoortega, suvel kasvuhoonest korjatud tomativõsude ja lehtede või hoopis peenrast välja kitkutud umbrohuga. Sügisel sobivad hästi daalia- või pelargooniõied.

Värvimiseks kõlbavad nii värsked kui kuivatatud taimed, viimastega värvides saate vaid veidi tuhmimad toonid. Kui tahate värvida puukoortega, koguge neid kevadel. Varakevadel või hilissügisel varuge värvimiseks ka juuri. Marjad (v.a toomingamarjad) on küll ilusad ja värvilised, kuid lõngu nendega ilusaks hästi ei saa – värvikindlus on kehvapoolne ning marjavärv tuleb pesus ruttu maha.

Töövahendeiks otsige välja sellised nõud, milles te toitu enam ei valmista. Värvinõu peab olema emaileeritud või roostevabast terasest ja nii suur, et lõng mahub sinna vabalt sisse ja segamiseks jääb piisavalt ruumi. Väiksemat emaileeritud või roostevabast terasest anumat läheb vaja peitsi lahustamiseks.

Segada saab tugeva sileda puupulgaga.

Taimede tükeldamiseks on vaja kääre või nuga. Peitsi ja lõnga kaalumiseks kasutage tundlikku kaalu. Vajaliku veekoguse saate välja mõõta mõõtkriipsudega kannuga. Veetermomeetriga saab mõõta värvileeme temperatuuri. Värvivee kurnamiseks on tarvis sõela või hõredakoelist kurnariiet.

Et kemikaalid ja värvileem käsi ei kahjustaks, pange kätte kummist majapidamiskindad.

Villast lõnga peske enne värvimist villašampooniga, pärast peab seda korralikult loputama.

Peits ja peitsimine

Maarjajää e kaaliumalumiiniummaarjas, keemilise valemiga AlK(SO4)2 x 12H2O, on tuntumaid peitse. See ei muuda värvi tooni, kuid teeb selle erksamaks ja säravamaks. Maarjajääga võib peitsida kolmel viisil: enne värvimist (eelpeitsimine), värvimise ajal ja pärast värvimist (järelpeitsimine).

Eelpeitsimisega saate tugevama ja paremini kinnistunud värvi. Korraga võiks eelpeitsida suurema koguse lõnga, seda saate siis hiljem jao kaupa kasutada. 100 g lõnga kohta võtke 2,5–3 l
vett ning 5–20 g maarjajääd. Enne vette valamist lahustage maarjajää väheses soojas vees, siis lisage see peitsimisvette ja kuumutage 45 kraadini.

Eelnevalt pestud ja märg lõng pange lahusesse ja tõstke selle temperatuur siis aeglaselt 80–90 kraadini. Sel temperatuuril kuumutage lõnga, seda aeg-ajalt peitsimislahuses segades, umbes tund aega. Jälgige hoolega, et peitsimisvedelik ei läheks keema.

Kui protsess on läbi, võtke lõngad lahusest ning pigistage suurem vesi välja (väänata või loputada ei tohi) ning laske lõngal seejärel kuivada. Peitsitud kuiva lõnga saate edaspidi värvida siis, kui just vaja on. Kui värvite kohe pärast peitsimist, pole lõnga vaja vahepeal kuivatada. Sel juhul asetage märg peitsitud lõng kohe ettevalmistatud värvilahusesse.

Peitsimine värvimise ajal e koospeitsimine hoiab kokku teie aega – valate lahustatud peitsi kohe värvivedelikku ja asetate sinna ka märja pestud lõnga.

Järelpeitsida saab pärast lõnga värvimist. Värvitud lõng asetage siis peitsilahusesse. Järelpeitsimine aitab parandada värvivigu ja muuta värvitoone.

Hakkame värvima

Kogutud taimed puhastage prahist ja hakkige noa või kääridega peenemaks. Ettevalmistatud taimmaterjal pange jahedasse vette. Hea oleks kasutada pehmet vihma- või tiigivett. Vesi peab muidugi puhas olema.

Taimede kogus sõltub sellest, kui tumedat või heledat tooni soovite saada. Ligikaudne kogus on 500–800 g taimset materjali 100 g lõnga kohta. Kui taimi on rohkem, saate tumedama ja intensiivsema värvitooni.

Kui kasutate kuivatatud taimi, leotage neid enne umbes ööpäev. Ettevalmistatud taimi keetke tasasel tulel vähemalt tund aega. Käbide, puukoorte ja juurte puhul on keetmisaeg pikem, siis kulub 1,5–2 tundi. Valmis värvileem kurnake ja jahutage.

Värvilahusesse asetage kindlasti pestud, eelnevalt märjaks tehtud ja tahedaks pigistatud lõng. Kui lõng on juba eelpeitsitud, pole peitsi vaja lisada; kui mitte, siis lisage nüüd ka lahustatud peits.

Kuumutage värvilahus koos lõngaga 80–90 kraadini, kuid ärge laske sel keema tõusta. Keemine muudab värvi häguseks. Värvimine kestab sõltuvalt valitud taimest 1–3 tundi. Aeg-ajalt segage lõnga värvileemes, see tagab ühtlase värvumise ja lõng ei jää laiguline. Kui tahategi laigulist lõnga, võite segamata jätta. Seejärel laske leemel koos lõngaga maha jahtuda.

Kui lõng on värvileemest välja võetud, kuid värvilahus tundub veel tublisti värviline, võite seal uue satsi lõnga värvida. Tulemuseks on veidi tagasihoidlikum toon kui esimesel värvikorral.

Värvitud lõnga peske nõrgas villašampooni lahuses ning seejärel loputage hoolikalt ja mitmes vees. Loputusvesi peab jääma puhas. Viimasesse loputusvette võib lisada veidi äädikat, see annab värvitud lõngale sära juurde. Pigistage lõngast suurem vesi välja ning asetage õhurikkasse ja varjulisse kohta kuivama. Värvitud lõngad tasub varustada sildikesega, kus on kirjas, millega ja millal lõng on värvitud.





Valik värvitaimi

Villase lõnga jaoks leiate värviandjaid lillepeenralt, köögiviljamaalt, aasalt ja metsast. Kasutatud on kõiki taimeosi: pungi, õisi, vilju, lehti, juuri. Sobivad isegi käbid, puukoor ja samblad-samblikud ning mitmed seeneliigid. Kuid sama värvitaime eri osad võivad anda väga erinevaid toone ning kui kasutada taime tervikuna, võite saada veel hoopis kolmanda värvuse.

Oranžikad toonid

Lepakoor

Kevadmagun

Sibulakoored

Porgandid

Sirelioksad

Mahoonia

Kirsi- ja pirnikoor

Pruunid ja beežid toonid

Ploomi- ja kirsijuured

Tammekoor

Võilillejuured

Must tee

Kadakamarjad

Kohvipuru

Tammetõrud

Kärnoblikas

Männikoor

Naistepuna õied

Kuldvitsa võrsed

Haavakoor

Vaarikavarred

Kanarbik

Tulikaõied

Roosad toonid

Maasikad

Kirsid

Punased vaarikad

Roosid ja lavendel

Verkjas ja verev vöödik (seened)

Viinapuu kõik osad, eriti viljad

Tumepunase pojengi õied

Sinakaslillad toonid

Kontpuu koor

Punane kapsas

Sinerõigas

Punased viinamarjad

Rukkilill

Lillad hüatsindiõied

Tumesinised ja lillakad iiriseõied

Mahoonia viljad

Toomingamarjad

Mustad sõstrad

Punased toonid

Äädikapuu viljad

Võilillejuured

Punapeedi juured

Kibuvitsamarjad

Hibiskiõied

Alkoholis leotatud naistepuna

Madarajuured

Verev ja verkjas vöödik (seened)

Mustad ja hallid toonid

Võhumõõgajuured

Roostes naelad
ja äädikas

Angervaksajuur

Punakaslillad toonid

Mustad läätsed

Kermesmarja viljad

Basiilik

Päevaliiliate
vanad õied

Tumedad tokkroosiõied

Rohelised toonid

Pujud

Spinatilehed

Hapu oblika juured

Sõrmkübaraõied

Sirelilehed

Hanemalts

Nõgesed

Teelehejuured

Raudrohi

Piparmünt

Karusammal

Takjalehed

Lupiinilehed

Siniliilia lehed

Kollased toonid

Kukerpuukoor

Punane ristik

Sibulakoored

Peiulilleõied

Paljulehed

Kanarbik

Naistepuna õied
ja lehed

Takjas

Kuldvitsaõied

Võililleõied

Vägihein

Daaliaõied

Soolikarohu õisikud

Raudrohi

Haavalehed

Kaselehed

Kollase karikakra õied

Punase sibula koored

Kummel