Kevadine rohelus taldrikul
Uute ja huvitavate toiduainete ülekülluse tõttu võivad meil looduslikult kasvavad taimed kergesti unustusse vajuda. Mõned ütlevad, et nemad „maltsa“ küll süüa ei taha, kuigi just umbrohtudest võib kevadel saada vajalikke vitamiine jm väärtuslikke toitaineid. Tuntumad taimed, mis meie loodusest tasub nüüd kööki tuua, on muidugi karulauk, hapu oblikas, nõges, võilill, nurmenukk, malts ja merikapsas.
Väärtuslik kõhutäide
Karulauku ja haput oblikat kasvatatakse lehtköögiviljana juba paljudes koduaedadeski. Jaapanlased on aretanud võilillesorte. Meie põhjanaabrid soomlased kasvatavad aga järjest rohkem spinatit. Noored kevadised lehed on kõige maitsvamad.
Lehtköögiviljad on aedviljadest kõige toitaineterikkamad. Lehti võib nimetada taime kopsudeks. Need sisaldavad klorofülli ja lehti süües toetame ka oma kopse. Tervislike taimede söömine parandab ka tuju − on ju roheline kevade, uuenemise ja lootuse värv.
Toitainetest on lehtköögiviljades palju rauda ja kaltsiumi − mida tumedam roheline, seda rohkem rauda! Tänu sellele, et lehmad on rohusööjad, saame kaltsiumi ka piimast. Veel saame magneesiumi, kaaliumi, fosforit, tsinki, C-vitamiini ja B9-vitamiini ehk foolhapet. Lehtköögiviljad sisaldavad ka rasvas lahustuvaid A-, E- ja K- vitamiine ning kiudaineid.
Klorofülli toel tegutseb meie seedetraktis kasulikke baktereid, kes aitavad vähktõbe eemal hoida.
Roheroogadel on ka puhastav toime ning nad toetavad maksa ja neerude talitlust. Mida mõruma maitsega, nagu näiteks võilill, seda parem maksa toniseerija. Kõik söödavad rohttaimed on ka head verepuhastajad.
Isuäratuseks üks retsept karulaugust.
Karulaugupesto
100 g karulauku
50 g piinia- või seedermänniseemneid
1–1,2 dl oliiviõli
50−70 g riivitud parmesani või muud kõvemat juustu (nt Valio Forte)
soola ja pipart maitse järgi
Karulauk on hea maitse- ja salatitaim, eeterlikke õlisid sisaldaval karulaugul on söödavad nii lehed, varred, sibulad kui ka õied.
Peske karulaugulehed, kuivatage ja eemaldage pikad varreotsad. Lõigake lehed väiksemateks tükkideks. Röstige piinia- või seedermänniseemned kuival pannil kuldseks ja jahutage maha. Valage tükeldatud karulauk, röstitud piiniaseemned ja 1/2 osa õlist blenderisse ning püreestage. Nüüd lisage vähehaaval ülejäänud õli, sellega saate pesto paksust timmida. Riivige parmesan või muu kõva juust peene riiviga. Lisage riivitud juust segule ning maitsestage soola ja musta pipraga. Soovi korral võite lisada ka suhkrut. Juhul kui keegi soovib veelgi tugevama maitsega pestot, lisage natuke küüslauku.
