MAALEHEGA LOODUSES: Karulas on külalised alati teretulnud

Karula rahvuspark ja sealsed tööd on muidugi looduskaitsjate teravdatud tähelepanu all, sageli arvatakse, et kui on rahvuspark, siis seal nagu ei tohikski mingisugust sae-, kopa- või adratööd teha.

Kuigi rahvuspark pole reservaat, näiteks tohib kohalik elanik oma metsast küttepuid varuda või oma elamu ehitamiseks palke võtta, siis teatud erireeglid seal siiski kehtivad. Rahvuspargi külalisi puudutavad nad siiski vaid niivõrd, kuivõrd ükskõik kus mujalgi looduses liikudes – pole ilus noorel viljapõllul tallata, pole viisakas otse läbi taluhoovide marssida, lõket ei tehta suvalises kohas, telki ei panda üles suvalisele heinamaale, prahti ei loobita metsa alla ja asja ees teist taga pole vaja puuoksi murda. Lihtne ja elementaarne, selleks, et külas olles viisakalt käituda ei pea eraldi koolis käima, piisab korralikust lastetoast ja lihtsast väärikast austusest võõrustajate kogukonna ja looduse vastu.

Karula ahvatleb paljusid

Karula pargivaht Mati Urbanik oli maikuu alguses Läti piiri ääres Paganamaal laudteid remontimas. Ettevalmistused hooaja alguseks käivad täie hooga. Urbanik tõdeb, et eriti suviti käib rahvast üha rohkem, seda enam, et viimasel kümnendil on Karulas jõudsalt ka taluturismi arendatud ja nüüd pakutakse lisaks puutumatule loodusele ka kõikvõimalikku kunstilist meelelahutust.

Ajakiri Maaleht Looduses ilmub kord kolme kuu tagant, seega aastas näeb ilmavalgust neli numbrit. Mahukas 68-leheküljeline ajakiri on saadaval vaid üksikmüügis, makstes kõigest 2,99 eurot. Tellida seda ei saa.

Uuest ajakirjast võiks saada asendamatu sõber Maalehe austajate lugemislaual, samuti kõigi nende, kes peavad au sees Eestimaa kaunist ja vaheldusrikast loodust, kellele meeldib matkata, kalastada, seenel ja marjul käia või lihtsalt niisama metsade-nurmede keskel aega veeta.