Magasiait kaitseb küla varandust

Vissuvere küla künkal troonib nägus punastest tellistest magasiait. Veski talus elava Juraku pere ettevõtlikkuseta oleks see hoone olnud kivihunnik.

Lagunevad müürid ja vett läbi laskev katus võsas – seesugune oli magasiaida seisund hetkel, mil Veski talu pere võttis vastu otsuse kolhoosile kuulunud räämas magasiait korda teha. “Kui me Veski talu ehk endise vallamaja endale ostsime, jäi lagunev ait meie maadele. Taotlesime selle kolhoosilt endale,” meenutab Liivi Jurak. “Esialgu mõtlesime, et müürid on hoonel head, teeme maja lihtsalt korda. Kui saime katuse peale, tegime uue elektriprojekti.”

Ajaloost on teada, et hoonel oli algul vaid üks suur uks. Nõukogude ajal ehitati aida otsaseina veel üks uks, et veoautod saaks viljaga sisse sõita. Renoveerimiste käigus tegi Veski talu pere magasiaidale veel ühe küljeukse, et oleks kodutalust tulles lihtsam hoonesse pääseda.