Metallkatuste juures läheb vaja meistri kätt
Metallkatuste juures läheb meistri kätt vaja seal, kus standardsete lahendustega on keerukas saavutada vajalikku veepidavust. Sellised kohad on näiteks madalakaldelistel katustel olevad neelud, liitumised seintega, korstnate liiteplekid ja ka ventilatsiooni läbiviikude vooderdamised.
Ventilatsiooni läbiviikudeks on ümara ristlõikega torud või koonused, mis on tarvis katusekattega veekindlalt siduda.
On mitmeid tööstuslikke kummist läbiviike, mis aga tõenäoliselt on mitu korda lühema elueaga kui katusekate. Seetõttu on mõistlik ka läbiviigud lahendada nii, et need kestaks katusega sarnaselt.
Läbiviigud ühendatakse katusega täpselt katuse kaldenurga järgi toodetud koonjate läbiviiguplaatidega, mis valtsitakse või liidetakse katusekattega muul veekindlal moel. Kõik liitekohad ja ülekatted peavad olema tihedad, et sadeveed ei voolaks nende vahele ega tekiks liitekohtades korrosiooniilminguid.
Korsten vajab kraed ja mütsi
Sama kehtib ka korstnate puhul. Et sadeveed ei satuks katusekonstruktsiooni, on vajalik korstnakrae, mis kohapeal liidetakse veetihedalt katusekattega. See on võimalik siledapõhjaliste katusekatete korral; profiilsete ja laineliste (kivimustriga profiilid ja trapetsprofiilid) korral on liitmine veidi keerukam.
Korstnate juures läheb plekksepa abi vaja ka nn korstnamütside tegemiseks. Nende kasutamisel on peamiselt kaks eesmärki – tagada korstnaotsa kivide pikem eluiga ja anda korstnale visuaalselt parem väljanägemine.
Kuid silmas tuleks pidada, et kasutada ei tohiks odavat tsingitud terast, sest pideva kütmise korral on selline toode paari aastaga roostes. Tsingitud teras sobib katteks ventilatsioonikorstnatele.Küttekorstna puhul tuleks kasutada roostevaba terast või kombinatsiooni, kus enamik mütsist on terasest, aga lõõri ava ja sademekatus roostevabast materjalist. Sellisel juhul jääb ka korstnamüts kenasti katusega ühte tooni.
Korstnamütside katuste tegemisel tuleb kindlasti mõelda nende avatavuse peale, muul moel ei pääse korstnapühkija oma tööriistadega neile ligi. On võimalik toota nii hingedega kui liblikmutritega sademekatuseid.
Korstnaplekkide juures ei tohi unustada, et alates 2007. aastast on keelatud korstnate lauskatmine plekiga – sedasi ei saa tuvastada korstnakividesse tekkivaid pragusid. Samuti võib selline kate rikkuda korstna niiskusolukorda, kus kaob tuulutus ja kivid lagunevad veelgi kiiremini.
Vihmaveetorud ja lisaplekid kaunistavad
Plekitöö klassikasse kuuluvad alati kõikvõimalikud vihmaveesüsteemidega seotud detailid. Vanematel ja muinsuskaitselist väärtust omavatel hoonetel on tihtipeale nõudeks taastada vihmaveesüsteemid kujul, nagu need olid hoone ehitamisel.
See tingib nikerdustega lehtrite, käsitsi valtsitud põlvede ja sülitite ning erimõõduliste torude valmistamist. Esmapilgul kallina tunduv käsitöö võib osutuda meeldivalt taskukohaseks, sest tehnoloogia arenguga on mitmed tööoperatsioonid masinatega lihtsustatud.
Plekksepad valmistavad ka vajalikke lisaplekke – nurkadele, akendele, ustele või lävepakkudele.
Plekksepaga tasub nõu pidada ka materjalide osas. Kindlasti tuleb tunda metallide galvaanilisi omadusi – vase ja tsingitud terase omavaheline liitmine on teatud tingimustel väga lühiajalise kestusega. Soojuspaisumine võib näiteks vasest tooteid suvise leitsakuga paisutada silmaga nähtaval määral ja rikkuda kogu katuse.
