Muinasjutuvilla mändide all

Lahepere lahe ääres rannamändide all seisab võluv puitpitsiline häärber – Kõltsu mõis. Omanike hoole ja oma ala meistrite pühendumisega restaureeritud villa avab lahkelt uksed kõigile, kes oskavad tehtut hinnata ja väärtustada.

Laulasmaa ja Kloogaranna vahelisel teelõigul hakkab merepoolses teeservas silma võluv puitpitsiline häärber hooldatud metsapargis. Kes mäletab paika varasemast ajast, sellele meenub hoopis teistsugune pilt – pioneerilaagri atribuutika, inetu piirdeaed, veidi räämas ümbrus ja magalabarakid, mis ümbritsesid justkui võõrast keskkonnast pärit puitvillat, laskmata selle ilul mõjule pääseda. Õnneks on need ajad lõplikult möödas. Möödas on ka ajad, mil päevavarjude alla peitunud paruniprouad kalessides oma suvemõisatesse sõitsid… Kuid nii nagu õhatakse muidu igati asjalikus Baltikumi aadressiraamatus 1913. aastal Kõltsust kirjutades, võiks öelda praegugi: „Üks haruldaselt kena ja kaunilt haljastatud elupaik.“ Kulus sajandi jagu aega, et üks pärl Eestimaal taas särada saaks.

Kõltsu mõis on headele külastajatele avatud. Seda rõhutab ka mõisa elu korraldav Pille Lukin-Kangur, kes meid uue “valitsejamaja” ees vastu võtab. Uus on see hoone küll, kuid sobitub ansamblisse sedavõrd hästi, et võiks arvata, nagu oleks maja siin alati seisnud. “Tegu on vajaliku abihoonega ja eks me seetõttu seda valitsejamajaks nimetamegi,” ütleb Pille ja tutvustab kohe ka “mõisavalitseja” Tõnis Milli, tänu kellele on park alati hooldatud, muru pügatud, hein niidetud ja üldse kogu valdus korras. Koos härrastemaja renoveerimisega võeti ette ka territooriumi korrastamine. Eelkõige lammutati pioneerilaagriaegsed ehitised ja renoveeriti ainus hoone, mis lisaks härrastemajale säilinud – kunagine väike tall-tõllakuur värava kõrval.

Maastikuarhitektid-ajakujundajad Ülle Grišakov ja Triin Järve andsid praeguse Kõltsu mõisa maadele, mis ulatuvad maanteest mereni, naaberkrundid kummalgi pool silmside kaugusel, ühtaegu hubase ja loodusesse sulanduva, samas ometi häärberile kohase elegantse ilme. Väärika piirdeaia tegi EKA õppejõud, kunstsepp Heigo Jelle. Villa ette, sobivalt säilitatud kõrghaljastuse alla jäävad meeldivalt kujundatud muruplatsid ja teerajad, villa tagumiselt verandalt võib aga astuda veesilmaga terrassile, kus lauad-toolid lausa ootavad naudisklejaid.

Pikemalt loe juba detsembrikuu Maakodust!