Triinu ja Taavi on alati olnud loodusesõbrad. Looduses käidi enne paari kohtumist koos matkaklubidega mitu korda. Lihtsalt enne ühist rada sai käidud mööda eri teid. Triinu ja Taavi leidsid teineteist sajandivahetuse ajal, Vinni Puhhi matkaklubi nääriteemalisel üritusel, kus kahest loodusehuvilisest sai rohkemat kui kaks seiklejat. Hiljem on selgunud, et sellest matkaklubist on mitmeid paare välja kasvanud.

Nende esimene elukoht oli Taavi ema juures, ning kui esimene tütar hakkas endast märku andma, koliti Pääskülas asuvasse kahetoalisesse korterisse. Siis, kui teine laps oma tulekust märku andma hakkas, otsustasid noored vanemad soetada endale suurema elamispinna. Taavi lapsepõlvemaadel rulluisutades jäi silma maja, mis lausa kutsus ennast vaatama. Triinu oli see, kes otsustas, et just sellest majast tuleb vooderdada pesa, kus on hea elada.

Maja on viiele pereliikmele mõnusalt suur. Viimatine maja siseilme värskendus tehti kolmanda lapse ootuse ajal, mil ideepuhangud ellu viidi. Tütardega koos käidi elutuppa uut tapeeti valimas. Võitjaks tuli sinise- ja rohelisetriibuline tapeet.

Elutoa valge söögilauakomplekt sobib pastelsetes toonides tapeediga ideaalselt. Triinu isa Valentin soovitas perel sinna panna oma pööningul seisma jäänud söögilaua ja toolid. Triinu ja Taavi kiitsid selle mõtte heaks, neile pole vanade asjade kasutamine eesmärk omaette, vaid nad väärtustavad esivanemate tehtud, loodud või tähtsaks peetud asju. “Kui üks kapp on säilitanud oma kuju üle saja aasta, siis ehk teenib see veel järgmisigi põlvkondi. Kui käte vahele satub mõni taasavastatud mööblitükk, ei teki mõte selle kasutamisest üleöö, idee võib areneda peas jupp aega. Kui aeg on küps või lisandub algsele ideele uusi arendusi, saab asjast asja,” seletab Taavi.

Suure vaevaga sai täbaras olukorras pööningult leitud pruunist mööblikolast – pärast hirmsat lihvimist ja narmendavate nahkkatete vahetamist – imeilus söögitoakomplekt. Nüüd on seal hea ja ilus nautida isuäratavaid õhtusööke, nii koos pere kui sõpradega.

Mitmel pool tubades leidub puidust mööbliesemeid, mis on Taavi puusepast vanavanaisa tehtud. Tema kätetööd leidub nii köögis kui ka Pia Pauliina toas. Nende väärtus võrreldes poest ostetud mööbliga on hindamatu. Triinu arvates oleks jabur, kui peaks iga viie aasta järel mööblit vahetama.

“Nähes kappi või kummutit, mida on esiisa oma kätega teinud, tekib hinge mõnus soojus, kindlus, et sinu eest on hoolitsetud,” räägib Triinu. “Noorena ei suuda me nii kaugele mõelda, millise kingituse on meile meie esivanemad teinud.”

Puusepatöö geene kannab endas ka Taavi onu Maido, kellel on puittoodete valmistamise firma. Temalt telliti kabinetti kapp ja kummut. Lisaks näeb Tänavsuude kodus palju esivanemate näputööd. Tube ehivad nii Taavi vanatädi Lydia kui ka Triinu vanaema Hilda tikitud tekstiilid.

Vannituba on Triinu vanaema Leida linasest voodilinast saanud romantilise Rooma kardina, vana kaljatünn täidab mustapesukasti ülesannet, samas sajandivanune pesukorv “töötab” keskmise lapse toas lego-korvina.

Vanaemad-vanaisad on majaomanikest noori lapsevanemaid palju aidanud. Triinu sepast isa aitas ellu viia tütre idee – kasutada triibulise tapeediga elutoas kaselehtedest inspireeritud sepistatud motiive. Taavi teab juba, et äiapapa on loominguline mees, kellele meeldib asju ise disainida.

Tänu tema imeilusale lahendusele on nüüd maja esimese korruse ruumides kaselehtedega kaunistatud sepistatud kardinapuud, lambikaunistused, küünlajalg ja kaminapuude korv. Sepiste naabriks on seinal nägus foto kaasikust. See on jäädvustatud Triinu ja Taavi ühel esimesel Roheliste rattaretkel. Nüüd vaadatakse seda pilti sootuks teise pilguga – justkui märki tulevast elust Kasemetsa teel, nagu oleks see otsustatud juba hulk aastaid tagasi.

Tüdrukud unistavad jänesest

Triinu ja Taavi kõige vanem tütar Mia Loviisa on juba 12aastane. Tema toas on koha leidnud vanaisa kolimisel üle jäänud valge mööbel ja akvaarium.

Vanemad lapsed tahaks oma lemmikuteks kaht jänkut, ning Mia toas on just nii palju ruumi, et pikk-kõrvadele sinna puur sisse seada. Tüdrukud on suured muusikahuvilised, ­mõlemad ­käivad lisaks muusikakoolile ja klaveritundidele ka laulmas ja teevad esimesi katsetusi iseseisvalt lugude kirjutamisel. Suvine Taisi Pettai laululaste laager Muhumaal jättis Mia Loviisa hinge nii sügava jälje, et tagasi tulles valas ta tunded “Võlusaarekese” laulu sisse.

Keskmine tütar Pia Pauliinat (7) läks tänavu sügisel kooli ja tema toa ­sättimisel on sellega arvestatud. Samas annavad tüdruku toa sisustusele hubasust mitmed sajandivanused esemed. Näiteks sängiks on Taavi vanaisa metallist voodi. Seegi oli algul halvas seisus – aeg ja rooste olid teinud oma töö. Taas tuli appi Triinu kuldsete kätega isa ja taastas ajalooga voodi täielikult.

Koolijütsi toas püüab pilku vahva taskutega seinakate. See soetati laste päevahoiu sulgemisel üle jäänud esemete hulgast. Kui päevahoius leidsid lastehoidjad sealt igale lapsele õiged mähkmed, siis nüüd leiavad kõik pisiesemed endale koha mõnusas taskus.

Pisitütre Lia Eliise tuba seati juba mängude ootele värskendusremonti tehes. Kabinet koliti külalistetuppa, endine kabinet-tuba sai uue lindude ja kirssidega tapeedi ning ruum näeb juba nii välja, nagu ootaks pesamuna Lia Eliiset mängima.

Suuremate tüdrukute mänguasjade ja katsikukinkide seast on suurde mänguasjakasti valitud esimeseks eluaastaks sobivad lelud. Kolmekuusena tekil siputades on tore kuulata, kui suured õed lasteraamatuid ette loevad või oma mänge mängivad.

Pia Pauliina on juba leiutanud oma nipid, et saaks väikese õega ka trips-traps-trulli ja muid mänge mängida. Lia Eliise nägu lööb õdedega kohtudes särama ja tihti on tal neile miskit ka koogamise salakeeles öelda.

Kolme lapse vanematena oskavad Triinu ja Taavi aega kõrgelt hinnata. Kuna kodutöid on lõputult – tüdrukud vajavad vanemate hoolt ja tähelepanu –, on pere majapidamises tavapäraste kodumasinate kõrvale soetatud väärt tehnilised abimehed. Tolmuimemis- ja põrandapesurobotist on väikese lapsega perel tõesti palju abi.

Ööseks pannakse tolmuimeja alumisel korrusel tööle ning hommikuks on põrandad piisavalt puhtad, et väike Lia Eliise saaks mõnusasti maas mängida. Kui pere õhtul elutoas koos on, saab aga üleval magamistubades “roboteid käiata”. Möödunud sügisel katsetas Taavi ka leherenni puhastamise robotit, suvel saadi endale abiks robot-muruniiduk.

Moodne taaskasutus ja nutikus

Aias askeldamine sai hoo sisse teisel suvel, kui laste kõrvalt jäi rohkem aega. Aiaski annab Triinu arvates taaskasutusvõimalustega keskkonda säästa.

Pere on seda meelt, et kõiki asju, mis on katki läinud, ei pea viima prügimäele. Neid saab kasutada uute vajalike asjade valmistamisel. Näiteks dušinurga purunenud kinnitusdetailidega klaasustest tegid nad kurgilavale katte. Taavi kiidab, et tänu sellele kasvasid sel suvel kurgid nii et mühises.

Katki läinud külmikust sai kompostikast. Idee leidis Triinu veebist, Metsapoolsete ­foorumist, kus mõned olid seda juba katsetanud. Augud allapoole, et ussid saaksid oma tööd teha, külmkapi kõva kest kaitseb komposteeritavat samas hiirte eest.

Alguses oli külmkapist komposter testimisjärgus. Katsetati, mis komposteerub ja mis mitte. Nüüd on Taavi ja Triinu veendunud, et banaani- ja apelsinikoori ei maksa komposti panna, pigem sobivad sinna kartulikoored ja õunasüdamed.

Esimesel suvel tegeldi rohkem pisitütrega. Korra kuus käis Taavi aia vikatiga üle, et Rakvere raipe levimist pärssida. Taavi pani koos isaga püsti kasvuhoone, mis andis esimese kogemuse ning sõrmed-mullas-tunde. Lisaks jagasid vanemad nende perele tarkusi köögiviljade ja marjade kasvatamisel, näiteks kuidas ja millal lõigata viinamarju.

“Vanematelt saadud teadmised on hindamatud,” ütleb Taavi. Noore isa arvates tuleb temaealiste põlvkonnal omakorda koguda teadmisi, mida siis järgmistele põlvedele edasi anda, sest mujalt ei ole võimalik selliseid nõuandeid saada.

Jaga
Kommentaarid