Poolsada kiisut ja lahke pererahvas
Kuus aastat tagasi naasis Olavi, käevangus armas kaasa Malve, oma lapsepõlvemaadele. Toolse külas asuv mehe sünnitalu oli 11 aastat tühi olnud ning sai nüüd uue eesmärgi ja elu. Lisaks abielupaarile kolis majja 22 õnnetut ja vähem õnnetut kodutut kassi. “Meie mõlema lapsepõlvekodus peeti loomi, nii kasse kui koeri. Siin talus olid omal ajal isegi lambad ja lehmad,” räägib Olavi. “Meil lapsi pole. Kahekesi läheks elu maal igavaks. Pealegi on kassid kodu eest nii tänulikud,” lisab Malve.
Kiisude päästeinglid
Juba siis, kui nad Sääse alevikus korteris elasid, hakkasid neile silma kassid, kes nädalast nädalasse prügikastide juures näljasena kössitasid. Isegi karmide külmakraadidega püsisid kiisukesed ikka sealsamas.
Veel oli Malvele Sääse alevikus silma jäänud üks akende ja usteta mahajäetud maja, kus lõõtsus vaid tuul. Sinnagi olid kassid varju otsima läinud. “Kord nägin, kuidas üks kiisuke tuli üle sõidutee maja poole, priske hiir rippus ja rabeles tal suus. Ta sai närilise kätte ning tõi selle majja, mida ta pidas oma koduks. Viis saagi koju, et seda seal rahus süüa. See liigutas mind hingepõhjani!”
Malvel ja Olavil hakkas kodututest kiisudest kahju. Nad toitsid neid küll iga päev, aga külma eest kaitsta ei saanud. Päev-päevalt aina enam hakkasid kassid neid usaldama.
