Posti talu kirev tulbikevad

“Aiakeskuses tulbisibulaid ostes olen nagu laps kommipoes,” ütleb Eha Song, kelle suvekodus Järvamaal õitseb kevaditi oma paarsada sorti tulpe.

Eha on paarkümmend aastat maalinud oma aeda tulpidega. Kujundlikult võiks tema tulbiharrastust just nii nimetada, sest nooruses tegeles ta kaua aega maalikunstiga. Ent kui tervis läks kehvaks, jäi maalimine soiku. Ilu ja värve naudib naine nüüd hoopis oma aia lilleväljadel ning põnevaid tulbisorte avastades.

Posti talu Sõrandu külas on Eha ja Ain Songi maakodu. Talvel elavad nad Paides korteris, aga põgenevad sealt kevadel esimesel võimalusel, juba aprillis.

Ilmataat teeb päev enne Maakodu külaskäiku halva tembu: lajatab mai keskel taevast alla sellise rahe, mis peksab tulpide lehed kohati lausa ribadeks ja muljub õied täpiliseks. Nartsissiõied räsib narmasteks. “Raheterad olid nagu väikesed hernekommid,” kirjeldab Eha masendavaid hetki, kui nad abikaasaga aknast looduse hävitustööd jälgisid. Hommikul oli maa valge.