RAHVAKALENDER | Jaagupipäev andis viljadele maitse

Jaagupipäev on kesksuvepüha, mis vanarahval tähistas heinatööde lõppu ja viljalõikuse algust.

Jaagupipäeva järel polnud enam piisavalt heinakuivatusilmasid, ka arvati, et Jaagup pistab raudvarda heina – seda on paha niita ning see pole enam nii mahlane ja maitsev.

Koju toodi maagiline viljapeotäis, mis pandi aita või majapalkide vahele. Lõuna-Eestis maitsti sel päeval värsket kartulit, üldisemalt aga värsket kala. Oli veel üks maagiline tava: naised pöörasid käte vahel kapsapäid, et need suured pead kasvataksid ehk pööraksid. See päev andis uskumuse kohaselt juur- ja puuviljale maitse.

XIX sajandil uuendati või lõpetati taludes rendilepinguid, mistõttu jaagupipäev kuulus kolimispäevade hulka.