Tüllkardina tegemiseks kulub vaid neli õmblust ja üks õhtupoolik

Tüll on klassikate klassika. Kui aknakatteid planeerida, siis tundub, et tänapäeval on akna ette palju uut ja huvitavat sättida, viimasena tüll või vuaal. Kuid see sobib sinna nii imehästi.

Võtsin neli meetrid riiet ja sama palju 1:2,5 sammuga paela, pärast krookimist jäi kardinat akna ette 1,6 meetrit (4:2,5=1,6).

Kardinapaelu, mis kangast kaunilt kroogivad, on erineva sammuga: 1:1,5, 1 2, 1:2,5. Kui kaks arvu omavahel jagada, siis saame selle, kui laiaks kangas pärast krookimist jääb.

Mõõtsin vajaliku pikkuse ja lisasin sellele ca 20 cm: alla 9 cm pööramiseks ja üles 8 cm krookpaela alla.

Lõikasin küljed sirgeks. See päris peen töö, tegin rahulikult sentimeeter haaval ja lõimejoont väga pingsalt takseerides.

Triikisin seejärel küljed 1,5 + 1 cm ja palistasin.

Õmblesin üles kardinapaela. Enne triikisin ülaserva maha 6 + 2 cm. Alustasin õmblemist kõige ülemisest servast, sättisin paela tülli peale servast mõne millimeetri kaugusele ja õmblesin sirgelt külge.

Otsast keerasin kardinapaela kahekorra ja liikusin ühe õmblusega paela alumist serva pidi algusesse tagasi.

Kõige viimasena õmblesin alumise ääre.

Päris nii lihtsalt see kõik muidugi ei käi. Igal heal ja ilusal asjal on oma konks ka. Minu jaoks on selleks kardina õigesse pikkusesse mõõtmine. Ja see käib enne viimast õmblust.

Mina teen seda nii: mõõdan ülaservast 1,5 meetrit iga natukese maa tagant ja märgin nööpnõeltega. Seejärel liigun sealt alla ja märgin samuti nõeltega. Ja muidugimõista tuleb seda 10 x üle mõõta, enne kui serva maha triikima asun. Töö nõuab kannatust, kuid tulemus on seda väärt.

Allikas: Hubasus.ee