Üle kolmandiku elanikest ei pane eesoleva puhkuse jaoks üldse raha kõrvale, kattes puhkusekulud jooksvast sissetulekust. Need on valdavalt suurema sissetulekuga inimesed, kelle igakuine tulu pereliikme kohta ületab 800 eurot.

„Eesti inimesed eelistavad puhata välismaal, mere ääres või maal. Kui kolmandikul elanikkonnast kulub puhkuse ajal sama palju raha kui tavapärasel ajal, siis ligi pooled vastanutest kulutavad puhkusel tavapärasest mitu korda rohkem. Iga kolmas elanik kulutab puhkuse ajal kaks korda tavapärasest rohkem ning iga kümnes kulutab koguni neli korda rohkem raha kui muidu. Need on enamasti suurema sissetulekuga ja nooremad inimesed,“ kommenteeris küsitluse tulemusi Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets.

Eesti Panga statistika kohaselt väisasid 2017. aastal Eesti elanikud teisi riike 3,7 miljonil korral ehk 5% rohkem kui 2016. aastal. Välismaale reisinud Eesti elanikud kulutasid 2017. aastal seal hinnanguliselt 800 miljonit eurot ehk 50 miljonit eurot rohkem kui aasta varem.

Rahaasjade Teabekeskuse küsitlusest selgus, et välismaal puhkamist eelistavad noored vanuses kuni 24 aastat ning kõrgema sissetulekuga pered. Maal puhkust eelistavad enim inimesed vanuses 25-56 aastat ning väiksema sissetulekuga pered.

Enamus eestimaalasi ei sõida puhkusele ega tee suuri puhkusega seotud väljaminekuid juhul, kui ollakse kellelegi võlgu või kui on tasumata kommunaalkulude arveid või on tegemata krediitkaardi tagasimakse.

„Baltimaade võrdluses paistab Eesti silma just selle poolest, et meie elanikud kulutavad puhkuse ajal võrreldes muu ajaga oluliselt vähem raha kui leedulased ja lätlased. Samuti alustavad eestlased puhkuse tarbeks raha kõrvale panemist mitu kuud varem kui teised Balti riikide elanikud,“ ütles Kati Voomets.

Uuringu viis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi Kantar Emor tänavu mais. Kokku küsitleti telefoni teel 550 elanikku alates 16. eluaastast.