Kuidas minul see kõik alguse sai

Ühe patsiendi lugu

Praegu juba pea 40-aastane Raine meenutab, et aastate eest hakkas süvenema tunne, nagu miski põletaks ülakõhus, raske oli neelatada ning vahel ka hingata. "Loomulikult ei osanud ma noore ja terve inimesena sellele mingit selgitust anda ega pööranud murele eriti tähelepanu." Valu oli kohati nii tugev, et segas istumist ja käimist. Iga kord pärast füüsilist pingutust oli taas hapu maiste suus ning kõris poomise tunne.

Tihti vaevasid teda ka röhitised ja söödud toit tuli suhu tagasi. "Kõrvetistest ei teadnud ma sel ajal midagi. Alles siis läksin arsti juurde, kui enam ei olnud ühtki normaalse enesetundega päeva."

Praeguseks on Raine juba mõnda aega ravi saanud. "Vahel on mul parem olla, vahel halvem. Palju oleneb ka psüühilisest seisundist. Kui on pingeline periood ja palju muretsemist, hakkab halb isegi vee joomise peale. Parematel aegadel aga saan juua koguni kohvi. Loomulikult pean korralikult ravimeid võtma, vältima rasvaseid ja vürtsikaid toite ning gaseeritud jooke. Olen leidnud endale sobiva mooduse haigusega toimetulekuks. Tean, mida pean vältima ja mida võin endale lubada. Püüan ka positiivselt mõelda ning mitte hädaldada, siis on haigusega lihtsam elada," räägib ta.