„Meie hinnangul tuleb luua taoline raamistik, mille kaudu viiakse apteegikorraldus üle tervishoiupõhimõtetele. 1996. aastani oli nii, et apteegi sai asutada ainult vastava erialase haridusega inimene – proviisor või osaühing. Sealt edasi võib aga apteegi püsti panna ükskõik kes. Meie hinnangul peab antud kord muutuma ja apteegi asutajate seas peab olema proviisor,“ sõnas Marika Tuus-Laul.

„Apteegiteenus ei ole vaba turu teenus, kui ligi 80 protsenti ravimite müügist tuleb riigi doteeritud retseptiravimitest. Proviisorid on tervishoiutöötajad. Omandipiirangu kehtestamisega viiakse apteegikorraldus üle tervishoiupõhimõtetele ning apteegiteenus seotakse tõhusamalt esmatasandi tervishoiusüsteemiga,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof.

„Täna valis sotsiaalkomisjon väärtuspõhise apteegiteenuse. Proviisor omaniku staatuses on eeldus, et patsient saab parima teenuse,“ ütles tervise- ja tööminister Urmas Kruuse.

11. jaanuaril toimunud arutelul huvigruppidega olid apteekide omandipiirangu kehtestamise poolt Eesti Apteekrite Liit, Proviisorite Koda ja Patsientide Nõukoda. Ka 11. jaanuaril Riigikogu menetlusse võetud kollektiivses pöördumises on soov muuta ravimiseadust ja kehtestada apteekide omandipiirang, mille kohaselt apteegis peab enamusosalus kuuluma proviisorile.

Omandipiirangu vastu olnud apteegikettide esindajad tegid alternatiivse ettepaneku, et proviisorid võiksid olla apteegi juhtkonnas, mitte ilmtingimata apteegi omanikud. Apteekide Ühendus soovis ka vajaduspõhise apteegivõrgu väljatöötamist.