Ateroskleroos algab märkamatult
Suurte ja keskmiste arterite sisekestadele ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid (naastud), mis hiljem sidekoestuvad ning võivad lubjastuda. Selle tagajärjel veresooned ahenevad, nende seinad paksenevad ja kõvastuvad, soonte elastsus väheneb ning need muutuvad rabedaks.
Mida paksemaks muutuvad naastud, seda kitsamaks jääb veresoonte valendik ja veri ei pääse sellest enam hästi läbi. Tüsistuseks on naastu rebenemine, millele järgneb vere hüübimine ning tromboos. Kui see juhtub pärgarteris, tekib verevarustuse häire ja tulemuseks on südameinfarkt, kui aga ajuarteris, siis insult ehk rabandus, mis raskemal juhul väljendub halvatusena.
Haigeid igas eas
Ateroskleroos algab märkamatult ja areneb aeglaselt.
Suurem osa inimesi põeb seda vanemas eas, kuid tõbe võib esineda ka tunduvalt varem - nooremas ja keskeas. Sageli annab haigus endast märku meestel pärast 40. ning naistel pärast 50. eluaastat. Ateroskleroosi, näiteks südame pärgarterites, on leitud vaimse töö tegijatel tunduvalt varem ja sagedamini kui füüsilise töö tegijatel.
Püsivalt kõrge vererõhk on lisakoormus südamele ning kahjustab veresooni, soodustades oluliselt ateroskleroosi arenemist. Suitsetamine kiirendab samuti veresoonte lubjastumist. Kui suitsetamine lõpetada, kahaneb risk aja jooksul mittesuitsetaja tasemele, seetõttu pole kunagi hilja suitsetamisest loobuda.
Veresoonte lubjastumist kiirendab kolesterooli rohkus veres. Kolesterooli hulka suurendab eelkõige rasvarikas toit, kus leidub palju küllastunud rasvhappeid: sealiha, kõrge rasvaprotsendiga piimatooted, nagu hapukoor, või, juust; samuti munad, majonees. Vahel võib suure kolesteroolisisalduse põhjus olla ka pärilik soodumus või haigus, näiteks suhkurtõbi või kilpnäärme alatalitlus. Siis on vaja seda haigust ravida.
Ateroskleroosi riski seisukohalt on soovitatav vere kolesteroolisisaldus alla 5,5 mmol/l (millimooli liitris). Kõrget riski tähistab kolesteroolisisaldus üle 6,5 mmol/l.
Ateroskleroos võib areneda kõigis arterites, kuid ammu on pandud tähele, et osa neist haigestub siiski tugevamini ja sagedamini: nooremas ning keskeas inimestel aort ja pärgarterid, vanemas eas aga aju, neeru- ja jalaarterid. Haigusnähud ei ilmne kohe, vaid enamasti alles siis, kui arteri valendik on naastude tõttu ahenenud poole võrra.
Kuidas ateroskleroosi pidurdada
Ateroskleroosi on võimalik pidurdada ja elundite verevarustust parandada. Tähtsaimad meetmed on järgmised.
- Olge kehaliselt aktiivne: kõndige, sörkige, sõitke jalgrattaga, mängige palli, tehke kerget füüsilist tööd. Sobiva kehalise koormuse annab kõndimine vähemalt pool tundi iga päev või kaks-kolm korda nädalas üks tund korraga. Enne treeningu alustamist, eriti vanemas eas, käige kindlasti arstlikul kontrollil.
- Loobuge kahjulikest harjumustest.
- Ainevahetushaiguste, näiteks suhkurtõve, kilpnäärme ja sugunäärmete alatalitluse või kõrgvererõhktõve, esinemisel tuleb neid tõhusalt ravida.
- Ärge liialdage toiduga. See aitab vähendada liigset kehakaalu ja hoida all ka kolesteroolisisaldust. Põhireeglid: toit olgu 75-85% ulatuses taimset ning 15-25% ulatuses loomset päritolu, sisaldades 50-60% süsivesikuid, 25-30% rasvu ja 10-20% valke.
- Eelistage juur- ja puuvilju, linnuliha, lahjasid piimasaadusi. Sööge vähem rasvast ning soolast toitu, rohkem küllastamata rasvhapete poolest rikkaid toiduaineid - kala, taimeõli.
- Päevane toit peab sisaldama juur- ja puuvilja kumbagi 200-300 grammi, liha või kala vähemalt 50 grammi, piima- ja täisteraviljatooteid ning taimseid õlisid.
- Tähtis on süüa kolm korda päevas. Hommikuti sööge rohkem süsivesikuid, õhtul enam valgurikast toitu.
- Ärge unustage vett! Seda võiks juua kuus kuni kaheksa klaasi päevas.
- Oluline on, kuidas toit on valmistatud - keedetu ja hautatu on parem kui praetu.
- Tarvitage oomega-3-rasvhappeid sisaldavaid kalaõli kapsleid ja letsitiini (saadaval retseptita).
- Elage korrapärase režiimi järgi: ärge liialdage vaimse tööga, magage ja puhake piisavalt.
