Muusikafestivalide linn

Tänapäeva Liepāja on muusikafestivalide linn, teda peetakse lausa Lätimaa rokkmuusika pealinnaks.

Siin on südalinna tänaval pronksi jäädvustatud rokkmuusikute käejäljed, siin asub esimene Nõukogude ajal avatud rock-cafe.

Aga vaatamisväärsed on ka Rooside väljak 500 roosiistikuga, lilleskulptuurid ja 50 ha suurune rannapark, kuhu ükski investor ega arendaja pole üritanud elumaju ehitada. Sadamas väärib lähemat uudistamist see, kuidas vanad sadamahooned on ära kasutatud.

Tsaariaegsetesse tellishoonetesse on rajatud kaks lähestikku asuvat hotelli.

Liepāja 12,8 km pikkune trammiliin on Baltikumi vanim - avatud 1899. aastal.

Linna külastajaile on jalgsi kõndides vaatamisväärsuste leidmine hõlpsaks tehtud - tuleb vaid südalinnas ringi vaadata.  

Sulle juhatavad teed noodid, mis metallplaatidena on kõnniteesse paigutatud. Nende järgi kõndides pole eksimist ega vaatamisväärsuste juurest kõrvale kaldumist karta.

Kultuurihuvilisel tasub teada, et Liepājas tegutseb Läti vanim elukutselise teatri trupp ning et linnal on oma sümfooniaorkester.

Et tegu on vana aja suurlinnaga, sellest kõneleb fakt, et siit kulges möödunud sajandil laevaliin üle ookeani Halifaxi ja New Yorki. Liin avati 1906. a nelja laevaga. Aasta pärast tegutses samal liinil juba 11 reisilaeva. Sihtkohta jõuti 9 päevaga.

Kummaliste pidustuste Kuldīga

Kuldīga, kuhu jõudmiseks võiks Liepājast Riia suunas sõites korraks kõrvale põigata, on omapärane linn. Nagunõiutud printsess ootab Kuldī- ga printsi, kes ta nõidusunest ärataks, nii et tema erakordne ilu nähtavale tuleks.

Sellele linnale peaks õnnetoovaks printsiks olema rikas investor. Samas, võib-olla ongi hea, et linn on tänini väheke räämas, sest siin peaks käima raha käsikäes tarkusega, et vana ja väärtuslikku ei hävitataks.

Kuldīgas säilitatakse ju praegu innuga vanade majade kõiki detaile, alates uksekäepidemetest.

Kuldīga ajalugu on rikas. Põhjasõja ajal viibis siin kümmekond päeva Rootsi kuningas Karl XII. Maja, kus noor kuningas peatus, on alles.

Siin mängis Karl teda võõrustanud majaperemehega malet ning jättis võitjale kirstu oma rõivastega. Nii räägib legend.

Kirst on alles, kuid see pole mitte kusagil muuseumis, vaid ühe tavalise vana elumaja avaras koridoris, mis kunagi võis ehk olla eeskamber. Kusagil pole mingit kirja ega viidet kirstu auväärse päritolu kohta, vaid kohalikud giidid teavad seda näidata.

Siin on kunagi seisnud suursugune Liivi ordu linnus, mis purustati Põhjasõja ajal. Siin kohiseb laiuse poolest Euroopa suurim kosk, millel on kevadise suurvee ajal laiuseks mõõdetud 270 meetrit.

Kuldīga peamine vaatamisväärsus on aga ikkagi toredad vanad majad ja kitsad tänavad.

Kuldīga on Riia ja Rundale järel turistide külastuste arvu poolest Lätimaal kolmandal kohal. Lätimaa-siseselt on ta aga kuulus oma naljakate ürituste poolest - näiteks võidujooks vees piki jõge.