Baltikumi ringreis – Leedu
Skulptor Antanas Česnulise elutöö
Druskininkai-Grodno teel mitte kuigi kaugel kuulsast kuurordist Druskininkaist Naujasodese küla juures juhatab viit skulptuuride parki.
Leedu teeneline rahvakunstnik Antanas Česnulis on siin keset männimetsa avanud tänavu pargi, mida ta on rajanud kümmekond aastat.
"Elutöö," ütleb 60aastane puuskulptor ise selle kohta. Siin ta elab ja töötab. Siin on mehel ka väike saetööstus ning pargis 30 aasta jooksul valminud looming.
Veskis asub neljal korrusel Česnulise tööde muuseum - osa puukujudena, ent need, mis mujal asuvad, on siin fotodel.
Veskist möödudes satub külastaja silmitsi suure hulga Kristuse kujudega, mis paigutatud pika müüri sisse. See on Kurva Kristuse müür, kus on ka paljude teiste meistrite töid, kõik Kristused.
Giidi sõnul on Druskininkai puunikerdajad eriti kõrgel tasemel ning Česnulise oskustega meistreid just siinkandis palju. Kuid sellist muuseumi pole rohkem kui see.
2 ha suurusel territooriumil on nii palju kujusid, et autor ei oska ka ise nende koguarvu öelda. Siin on pikki pannoosid, mis jutustavad inimese elust ja elusündmustest, on nagu lavapilt leiva valmimisest jm, on suuri puust inimkujusid ning puutüvesid, mis ise mõjuvad kui kunstiteosed. Mõned tööd meenutavad kuulsa Norra skulptori Gustav Vigelandi kivisse raiutud taieseid, mida saab vaadata Oslos Vigelandi pargis.
Muuseum on kerkinud mehe enda kulul. Selle juures on valmis saanud ka esimene kahekordne palkmajake turistidele. "Edaspidi hakkangi ainult turismiga tegelema," lubas kunstnik.
Vt ka www.cesnuliusodyba.puslapiai.lt
Druskininkai veepark
Jurmala veeparki teavad paljud eestlased. Leedulastel on aga Druskininkais veel suurem veepark, mida teame palju vähem.
Druskininkai on Leedu suurim kuurort, mis rajatud juba XVIII sajandil Poola kuninga valitsemise ajal.
Kuurort ei tähenda siin ainult 25 000 elanikuga linna, mis elab suvitajate ning tervise kosutajatega ühes rütmis, vaid siin ümbruses on ka suured seene- ja marjametsad, jõed.
Druskininkai on tõeline puhkuse- ja ravilinn, siin pole mingit tööstust. On kaheksa sanatooriumi ning kogu linnasüda vaid nende päralt.
Linn hakkas jõudsalt arenema, kui valmis Peterburi-Varssavi raudtee. Esimese maailmasõja ajal kannatas linn suurtes tulekahjudes.
Õitseaeg saabus kahe maailmasõja vahel, kui siinsed alad olid Poola valduses. Puupitsiga villad ja hotell Imperial pärinevadki just sellest perioodist.
Kuurordi areng algas 1953. aastal, kui valmis esimene sanatoorium.
Linnas on ööklubid jm lõbustusasutused, on 30 võõrastemaja ja hotelli ning Euroopa üks suurimaid veeparke. Druskininkai mineraalvesi ravib paljusid tervisehädasid. Võtta saab nii muda- kui ka mineraalveevanne.
Druskininkais möödus ka ühe kõige kuulsama leedulase Čiurlionise lapsepõlv ning siin asub tema muuseum.
Kuninglik puhkus Birštonas
Keda aga võib häirida Druskininkai melu, kes tahab nautida veeprotseduure, kuid eelistab vaikust ja rahu, see sõitku väiksemasse linna Birštonasse. See Vilniusest 90 km ja Kaunasesst 40 km kaugusel asuv 3000 elanikuga linnake on tõeline mineraalveekeskus. Siin on Leedu kõige soolasem vesi. Linnas polegi kaevudes tavalist värsket vett, seda tuuakse 7 km kauguselt ning isegi jõevesi olevat siin soolane. Linn asub Nemunase kaldal lausa jõesõlme sees, sest jõgi teeb siin 180kraadise käänu ja pöördub tuldud teed tagasi.
Kuurort rajati siia tsaari loal XIX sajandi keskel. Mineraalveeravila läks pärast Esimest maailmasõda üle Punasele
Ristile ning selle ravila ajalooline peahoone on kasutusel praegugi.
Kuna Birštonat on aegade jooksul külastanud 11 kuninglikku perekonda, on kohalikel suurejooneline plaan taotleda oma keskusele kuningliku spaa tiitlit. See tähendab, et lisaks mineraalveeravi võimalustele tuleks siia rajada ka hipodroom, golfiväljak ja jahisadam.
"Siis saab see rikka rahva puhkekohaks," rõõmustas giid. Praegu on linnas vaid kaks kolmetärnihotelli, järgmiseks valmib neljatärnihotell. Talvel on linna servas ka valgustatud suusamägi.
Kui teiste kuurortidega võrrelda, siis ütlevad leedulased ise, et Palanga on rahvarohke, Neringa kallis, aga Birštona väike ja vaikne. Õdus ja tore. Tasub tulla ära proovima enne, kui kõik rikaste jaoks ümber ehitatakse.
Sakraalkunsti muuseum
Birštonas asub üsna tavatu muuseum, millist Eestis pole. Püha Antoniuse kiriku lähedal on väike maja, mille kahele korrusele on mahutatud kirikuga seotud teemad. Maja, kus kunagi elas piiskop Teofilius Matulionis, sisaldab kaks ekspositsiooni, mis käsitlevad peapiiskop Matulionise ja kardinal Vincentas Sladkevičiuse elu ning elutööd.
Matulionise elu on tagakiusamiste ja vangistuste tõttu olnud tõeline märtrikannatuste rada. Ta ise on öelnud: "Usk peab olema tugev, siis võid kõikjal elada."
Muuseumi üks kõige huvitavamaid eksponaate on suur nimede raamat, mis annab tunnistust leedulaste venestamisest. Kogu maailma ulatuses unikaalne raamat sisaldab lehekülgede kaupa inimeste nimesid, kus kõrvuti real on endine leedu nimi ja uus, sunni viisil katolikust vene õigeusku üle viidud ja sellega seoses saadud uus venepärane nimi.
Muuseumis saab vaadata sakraalseid esemeid, mis pärinevad XVII-XIX sajandist. Teisel korrusel on religioosse kunsti näitus, mis koosneb niihästi tuntud autorite kui ka tundmatute rahvakunstnike töödest.