Belgia on teemant
Belgia troonipärija prints Philippe ütles 2004. aastal Shanghaid külastades oma kõnes: "Belgia on nagu teemant. Nagu teemant ei pea olema suur selleks, et särada. Ta on tugev. Tema paljusid tahke on aastate jooksul lihvitud. Kuid teemant ei saa pimeduses särada. Ta särab siis, kui valgus talle peale langeb."
Belgia sai iseseisvaks riigiks 1830. aastal. 2005 tähistati Belgia kui föderaalriigi staatuse 25. aastapäeva. Ajalukku on Belgia läinud ka kui Euroopa tööstusrevolutsiooni sünnimaa XIX sajandil.
Juugendi pealinn
Turist võib sellest riigist läbi sõita päeva-paariga ja saada mulje, nagu olekski Belgiat näinud. Tegelikult jääb transiidituristil Belgia nägemata. Sellele, kes süvenedes ringi vaatab, pakub see maa palju avastamisrõõmu. Nii nagu pealinn Brüsselgi, mis pole kaugeltki ainult suurte klaas-hoonetega europealinn, ehkki seda ka.
Ta on ka põneva arhitektuuriga vaatamisväärsusi täis ning eelkõige on siin üllatavalt palju juugendit, mida näeb sellisel hulgal vähestes linnades.
Juugendi õitseaeg langes kokku Belgia majanduseduga ning väikeriigist sai maailma üks rikkamaid maid. Brüsselit nimetataksegi art nouvea' ehk juugendi pealinnaks. Siin asub ka maailma esimene juugendhoone - Victor Horta Hotel Tassel.
Aga Belgia tähendab ka 600 õllesorti, suurt valikut šokolaade, kauneid pitse ja gobelääne - kui nimetada vaid kõige tuntumaid Belgia sümboleid.
30 528 km2 suurne Belgia on väiksem kui Eesti. Elanikke aga on siin 10,5 miljonit, mis tähendab rahvastiku tiheduseks 344 inimest km2 kohta.
Belgia elanikkond jaguneb kolmeks: 58% elanikkonnast on põhjas elavad flaamid, lõunas elavad valloonid ja Saksa piiri ääres väike kogukond sakslasi. Pealinn Brüssel on kakskeelne.
Belgia elanikke iseloomustab sama tunnusjoon mis teisigi Lääne-Euroopa riike - rahvas vananeb ja pensionäride arv kasvab. Iga sünnitusealise naise kohta on 1,6 last. Meeste eluiga on 75, naistel 81 aastat.
Euroopa teine sadam
Antwerpen, suuruselt teine linn Belgias, on eelkõige sadamalinn, mille suurusest annab aimu tõsiasi, et siin on maailma suuruselt neljas ja Euroopa teine sadam. Aga see on ka 30 000 tudengiga ülikoolilinn, kus lisaks ülikoolile palju ärikoole ning rahvusvaheline merenduskolledž ja kuninglik moeakadeemia. Antwerpen on ka teemanditööstuse keskus.
Leuven, mis asub vaid 20 minuti rongisõidu kaugusel Brüsselist, on oma kirikute ja arhitektuuriansamblitega vaatamist väärt. Ta on samuti vana ülikoolilinn - Leuveni ülikool tegutseb aastast 1425.
Leuvenit nimetatakse ka õllelinnaks, kus asub maailma suurim õllebaar Nii kutsutakse mõnikord Vana Turu platsi. Õllepruulimine sai siin linnas alguse juba aastal 1366.
Aiasõbral tasub Leuvenit külastada ka sellepärast, et siin asub Belgia üks vanemaid taimeaedu, mis pärineb aastast 1738.
Ja juba kord Belgias olles tuleks kindlasti ära käia ka Brügges.
Kunagine maailmalinn ja tähtis sadam, on Veneetsia-sarnane Brügge nüüd eelkõige ajalooliste hoonete poolest hinnatud. Just need rikkalikud gooti- ja barokkstiilis paleed ning kirikud annavad aimu selle linna kunagisest hiilgusest.
