Dopingu levikule seatakse rangemad piirid, nii tipp- kui rahvaspordis
„Dopingu kasutamine on tõsine probleem. Kui spordiorganisatsioon või sportlase abipersonal mõjutab sportlast riskima tervisega ning kui nad võivad teadmatusest tarvitada tervisele ohtlikke aineid, ei saa riik lihtsalt pealt vaadata, vaid peab reageerima,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt.
„Täna on Eesti karistusõiguses vastutus dopingu tarvitamisele kallutamise eest seotud vaid ravimitega, kuid WADA nimekiri sisaldab oluliselt laiemat valikut dopinguaineid ning seda loetelu on oma seadustes keelatud ainete defineerimiseks kasutanud mitmed Euroopa riigid,“ lisas minister.
Möödunud aasta augustis toimus justiitsministeeriumis dopinguteemaline ümarlaud, kus tõdeti, et kuigi Eestis on olemas üldised õiguslikud alused ja veendumus teavitustöö vajalikkusest, tuleb dopinguainete edasise leviku ärahoidmiseks kõigil asutustel oma ekspertteadmisi aktiivselt üksteisega vahetada ning dopinguainetega seonduv prioriteetide hulka tõsta.
Ümarlaua järel valmis justiitsministeeriumis analüüs, milles leiti, et dopingu järelevalve on erinevates aktides küllalt hästi reguleeritud, kuid kehtivas õiguses on siiski mõningaid puudujääke, mille kõrvaldamine võimaldab suurendada inimeste, sh müüjate ja edasimüüjate teadlikkust ning võib seetõttu vähendada dopingu kasutamist rahvaspordis.
Ümarlaual räägiti ka sellest, kas lisaks 1. jaanuarist jõustunud muudatustele, mis karmistasid dopinguainetega seotud kuritegude karistusi ja andsid laiemad võimalused nende kuritegude uurimiseks, tuleks karistusseadustikku seoses dopinguteemaga veelgi täiendada – näiteks defineerida täpsemalt, mis on doping – kas selleks võib olla näiteks vereülekanne.
Spordivaldkonnas on karistused olemas nii võistluskeelu, toetusraha tagasimaksmise kohustuse kui ka spordipersonali karistuste näol, kuid puudu on lahendused, kuidas leida, koguda tõendusmaterjale ja karistada dopingu maaletoojaid ja vahendajaid. Samuti märgiti korduvalt, et probleemiks on dopinguainete puudulik märgistamine toodetel, mistõttu on raskendatud nii veterinaar- ja toiduameti kui ka ravimiameti järelevalve ainete käitlemise üle.
Sestap seotakse Maailma Anti-Dopingu Agentuuri keelatud ainete ja meetodite nimekiri Eesti seadustega ning täpsustatakse veterinaar- ja toiduameti pädevust toidulisandites sisalduvate ainete järelevalves. Need meetmed aitavad vähendada dopinguainete ringlust nii tipp- kui ka rahvaspordis.
Ümarlauale osalesid erinevate ministeeriumide, prokuratuuri, politsei- ja piirivalveameti, eesti kohtuekspertiisi insitituudi, ravimiameti, terviseameti, maksu- ja tolliameti, Eesti olümpiakomitee, SA Eesti Antidopingu ning veterinaar- ja toiduameti esindajad.
