Antibiootikumide teadlikkust tuleb suurendada kogu elanikkonna hulgas, sest paljud perearstid on tunnistanud, et surve saada antibiootikume tuleb sageli just patsiendilt. Kui korra on ühe haiguse puhul ravim aidanud, siis oodatakse sama tulemust ka järgmisel korral, teadvustamata, et antibiootikume korduvalt või valesti võttes aitame suurendada bakterite antibiootikumiresistentsust. Pikemas perspektiivis tähendab see, et kui teil või teie lastel on ükskord tõesti vaja antibiootikume, ei pruugi need enam mõjuda.

Enamikke talviseid haigusnähte saab leevendada käsimüügiravimitega. Kui haigusnähud püsivad või on rasked, tuleb pöörduda arsti poole. Kui teil on tõesti äge nakkus, näiteks bakteriaalne kopsupõletik, määrab sobivad antibiootikumid teile arst.

Täna, 18. novembril tähistatakse Euroopas arvult seitsmendat antibiootikumi teadlikkuse päeva, mis seekord keskendub antibiootikumide väärale kasutamisele ja sellest tulenevatele ohtudele. Suurimaks ohuks on väljakujunev antibiootikumresistentsus, mis määrab antibiootikumide tõhususe nii täna kui tulevikus.


Antibiootikumresistentsuse vältimiseks pea meeles:

- Antibiootikume võib määrata ainult teie terviseseisundit hästi tundev raviarst.
- Ärge kunagi kasutage varasemast ravist üle jäänud antibiootikume ega soovitage neid oma lähedastele
- Antibiootikumid toimivad ainult bakternakkuste korral ega aita paraneda viirushaigustest, näiteks gripist ja muudest hingamisteede viirusnakkustest.
- Kuni 80 protsendi talveperioodil esinevate nina-, kõrva-, kurgu –ja kopsuhaiguste põhjustajateks on viirused, mistõttu antibiootikumid neid haigusi ei ravi.
- Antibiootikumid ei mõju valuvaigistitena ega langeta palavikku.

Küsige abi varem kui teised:

- kui olete üle 65-aastane;
- kui teil on astma või diabeet;
- kui teil on kopsuhaigus;
- kui teil on südameprobleeme;
- kui teil on haigus või häire, mis pärsib immuunsüsteemi või
- kui te võtate immuunsüsteemi pärssivaid ravimeid.