Hallrästad, hoidke eemale!
Keerlevad makilindid peletavad linnud aga maasikatest.
Läbi aegade on marjaajal aiapidajate suurimaks nuhtluseks olnud hallrästad. Nad võivad nahka pista peaaegu kogu marjasaagi ning lisaks ka lihtsalt rikuvad vilju, nii et need ei kõlba enam inimestel süüa.
Aiapidajad on proovinud kõikvõimalikke peletusviise: puudele-põõsastele on riputatud valguse käes helkivad CD-plaate, üks mu sõber salvestas makilindile aga kõvad paugud ja laskis neid aeda läbi võimsa valjuhääldi. Põõsaid ja madalaid puid saab katta võrguga, üle kõrge puu aga võrku ei pane.
Kirsipuudel on mul hea peletusvahendina toiminud linnukuju. Tulin selle idee peale aastaid tagasi, kui müügile ilmusid loomulikus suuruses linnukujud, nende seas ka kakud ja kullilised. Huvitav, kuidas reageerivad rästad oma verivaenlase kohalolekule?
Liimisin kauplusest toodud kakule alla puust klotsi ja kinnitasin sinna torukese, kuhu saaks pista lati, millega tõsta kuju üles puuvõrasse. Linnupeleti ei tohi olla kaugelt nähtav, muidu harjuvad rästad ja teised “marjulised” sellega kohe ära ega tee enam hirmutusvahendist väljagi. Sellegipoolest tuleb kuju asendit mõne päeva tagant muuta.
Kuju pöörab end ise
Peletuslindu saab kasutada ka maasikate kaitseks. Iga päev tuleb see muidugi uude kohta tõsta – siis jääb sulelistest marjavarastele mulje, et tegu on elava linnuga.
Tegin oma kakule väikese täienduse, et seda ei oleks vaja kogu aeg ümber tõsta. Võtsin pesumasina kellrelee, millele ühendasin auto klaasipuhasti reduktori. Relee toitepinge on 220 volti, klaasipuhasti ajam tarbib 12voldist alalisvoolu. Võib kasutada ka vana autoakut või teha väikese trafo 12V alaldiga dioodidest.
Kuju pööramise intervallid tuleb leida katsetuse teel releelt või sobitada relee ketaste muutmisega. Parim vahe on umbes paar minutit seisu ja siis üks pööre ümber telje.
Paar aastat tagasi juhtusin minema hommikul vara garaaži, kui kirsipuu kõrvale elektriliinile lendas suur parv hallrästaid. Täpselt sel hetkel tegi kakk oma pöörde. Oi kui tore pilt see oli, kui korraga käis vurr!, ja marjaröövlid olidki kadunud.
Keerlevad makilindid
Maasikates on hallrästad kohal juba siis, kui marjad veel pooltoored, vaevu roosatava põsega. Nad nokivad marju, viskavad neid maha. Aednik rikutud maasikaid enam üles ei korja.
Olen kasutanud lihtsat ja odavat võtet rästaste tõrjumiseks. Selleks läheb vaja filmi- või makilinte, mis sätitakse peenarde kohale. Mul oli kodus vanu nõukaaegseid masin-arvestusjaama linte ning uuemast ajast videomakilinte.
Kõigepealt pange maasikapeenral iga taimerea algusesse ja lõppu kepike. Kui peenrad on väga pikad, tuleb tugesid rohkem panna, umbes 5–8 meetri tagant.
Kepikeste vahele tõmmake lint, taimedele hästi lähedale, kuid siiski nii, et see neid ei puutuks. Lint ei tohi olla sirge, vaid keerdus nagu spiraalne kett, nii nagu ta poolilt maha joostes jääb. Selline spiraal hakkab iga väiksemagi tuulehooga keerlema ning lindudele ei meeldi “imeliku” asjanduse lähedale tulla.
