Homöopaatiat kas armastatakse või vihatakse, keskteed Eestis ei paista

Süütu katse kirjeldada üht vanimat täiendusravi meetodit puhus ajakirjaniku emotsioonide merre.

Neli aastat tagasi 24. veebruaril, kui eestlased valmistusid osa saama vabariigi aastapäeva paraadist, kogunesid Londonis sajad inimesed parlamendihoone juurde meelt avaldama. Plakatitel nõuti igaühe õigust valida, kuidas end ravida. Protesteeriti kava vastu mitte enam riiklikult rahastada homöopaatilist ravi.

See oli võimas aktsioon, mida juhtis julge nimega organisatsioon Homeopathy: Medicine for the 21st Century, kes koondas sel kaunil päeval Westminsterisse üle 30 homöo­paatiaga seotud seltsi, liidu, asutuse. Patsientidest ja mõttelaadi toetajatest rääkimata. Riigis, kus esimene homöopaatiline ravikliinik rajati juba 1849 ja praegu on neid kokku viis, kus apteegist saab vabalt osta just sulle määratud terakesi ja tinktuure, kaheldi ühtäkki homöopaatia kõlblikkuses sammuda külg külje kõrval akadeemilise tõenduspõhise meditsiiniga.