Tegu on seitsmekeelse D-duuris Eesti väikekandlega.

Töövahendid

Puurpink, freespuur, höövel-paksusmasin, käsisaag, peitel, puuhaamer, liivapaber, puiduliim (PVA), viimistlusvahend (õli, peits või lakk), virblid, keeled.

Kannelt on soovi korral võimalik teha ka ainult käsitööriistadega, kasutades paku tühjaks õõnestamiseks peitlit.

Tööde järjekord

Valige sobiv kuiv materjal mõõtmetega 50 x 150 x 750 mm (tavaliselt kuusk), aga võib teha ka männist või kasest.

Pakk tuleb vastavalt ette märgitud joontele seest tühjaks puurida. Kui kasutate puurpinki, jälgige, et see oleks seadistatud täpsele sügavusele. Kandle põhi ja servad peaks jääma 3–4 mm paksused.

Servad ja põhi peiteldage seestpoolt siledamaks ning lihvige seejärel liivapaberiga. Siis saagige välja kandle väliskuju.

Kõlalaud valmistatakse samuti tavaliselt kuusest ja see on umbes 3–4 mm paksune.

Kõlalaud liimitakse seest siledaks lihvitud kandle toorikule peale ja siis hakkab kannel juba oma kuju saavutama.

Järgmiseks liimige kõlalaua peale kolju, mis on keelte raua kinnituseks. Seejärel märkige ja puurige virblite augud, millele järgneb viimane lihv enne lõplikku viimistlust.

Pärast viimistluse kuivamist keerake sisse virblid ja paigaldage keeled, häälestage, ja saabki mängima hakata.

Kui tundub, et esimese kandle valmistamiseks endal kogemusi napib, saab üksikasjalikumat õpetust töötubades, kus iga soovija võib endale ise kandle meisterdada.

Meistri kontakti leiate kodulehelt www.heleron.ee.