Kask tõi allergiapuhangu
Üks allergialugu algas nii: viieaastase Annimari silmad läksid äkitselt paiste, hakkasid vett jooksma ja sügelema. Ning arst diagnoosis tüdrukutirtsul kase õietolmu allergia.
“Kase õietolmu tase on olnud ebatavaliselt kõrge,” väidab Triine Annus. “Neil, keda haigus ka varem vaevanud, kulgeb see seetõttu raskemalt.”
Haiglaravi vajatakse siiski vaid raskete juhtumite korral, kui astmahoog ägeneb ning tavapäraste ravimitega ei taandu. Enamasti piisab silma- ja ninatilkadest ning tablettidest.
Arsti sõnu õietolmu taseme kohta kinnitab ka OÜ Keskkonnauuringute Keskus keskkonnakeemia spetsialist Epp Volkov, öeldes, et mõni aasta on hea õuna-aasta, tänavu on hea kasetolmuaasta.
Käesoleva aasta kase õietolmu näit Tallinnas oli mullusest viis-kuus korda kõrgem. “Möödunud aastal oli tipp 900 tolmutera kuupmeetri kohta ööpäevas, tänavu 9000,” nentis ta.
Lisaks muudab käesoleval aastal õietolmu suhtes ülitundlike inimeste elu raskeks see, et paljud taimed hakkasid kevade mõningase venimise tõttu korraga õitsema.
Kase õitsemise jaoks on tänavu ülihea aasta
Epp Volkov on üle-lahe-kolleegidega suhelnud ning teab, et samasugune olukord oli mõni nädal tagasi ka Lõuna-Soomes. Seal olevat kase õitsemine olnud paarikümne viimase aasta intensiivseim.
“Ülitundlike inimeste vaatenurgast on asi halb, meie taimsete kaaslaste kaskede sigimise seisukohalt aga ülihea,” on Eesti Maaülikooli aerobioloog Maret Saar pigem õnnelik.
Eelmisel suvel ja sügisel valmistasid kased ette üliharva esinevalt palju urbi, need kõik talvitusid kenasti ning õitsemise ajal olid ka ilmastikuolud soodsad.
Kask on laialt levinud ja agressiivne allergeen. Peale selle põhjustab ta ristuvat allergiat mitme puu- ja juurvilja, eriti õunte suhtes.
Inimesed, kes on väga tundlikud kase õietolmule, on sageli allergilised ka lepa ja sarapuu õietolmu suhtes.
Rohttaimedest loetakse tugevateks allergeenideks kõrrelisi ja puju. Kadakas, mänd, kuusk, paju, pappel, haab, jalakas, saar, vaher ja tamm seevastu on nõrgad allergeenid.
Tallinna proovivõtupunktis leiti 2011. aasta seireperioodi vältel kõige rohkem nõgese (29,63%), männi (24,83%) ning kase (22,39%) õietolmu. Tänavused kokkuvõtted on veel tegemata.
Männi õietolm ilutseb kõikjal, kuhu vaatad
Suur osa allergikuid võib praegu siiski juba kergemalt hingata – kase sigimise ja seega ka õietolmu aeg on möödas.
Praegu võib igaüks õues liikudes näha, et sigimishoos on hoopis männid: nende kollane õietolm katab kõike mida võimalik – autosid, veeloike, tänavasillutist. Männi õietolm on aga kase omast tunduvalt leebem allergeen. Selle osakesed on suuremad ning nii sügavale hingamisteedesse ei tungi. “Ajab enamasti vaid köhatama justkui tavaline tolm,” ütleb Epp Volkov.
Ka Annimari Härmat on tänu arsti kirjutatud ravimile silmatursetest ja -sügelusest paranenud.
Häiriva haiguse juures on tema ema Karin Härmati sõnul aga ka natuke naljakas pool: “Saatuse irooniana käib Annimari lasteaias, mille nimi on Kaseke ja mis asub Nõmmel Kaskede puiesteel.”
Õietolmuallergia ehk pollinoos
- Pollinoosi põhjuseks on ülitundlikkus puude ja taimede õietolmu suhtes. Limaskestadele sattunud õietolm kutsub esile allergilise reaktsiooni, millega kaasnevad silmade sügelus, turse, rohke vesine nohu, astma jm.
- Haigustunnused tekivad allergiat põhjustavate puude ja taimede õitsemise ajal.
- Eestis põeb pollinoosi ligi kümnendik elanikkonnast.
- Selleks et allergikuid õhu õietolmutasemest paremini teavitada, viiakse läbi õietolmu seiret. 2012. aastast rahastab seda SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
- Seiret tehakse viies linnas: Tallinnas, Tartus, Kuressaares, Pärnus ja Jõhvis.
Allikas: OÜ Keskkonnauuringute Keskus
