Kodalukk - ennemuistsest ajast pärit IQ-test
Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli rahvusliku puutöönduse eriala vastne lõpetaja Heidi Solo tegi oma lõputöös endale põhjalikult selgeks ühe puitlukkude liigi – kodalukkude ajaloo ning valmistamise.
Mõista, mõista, mis see on: “Isanda uuriauk ja emanda karnits, pista sisse vilkst, tõmba välja volkst?” Vastus: aidalukk ja võti (Pärtelpoeg, 1890, www.folkore.ee).
Inimesed on alati püüdnud lisaks enda ja lähedaste kaitsmisele kaitsta ka oma vara ja saladusi ning kasutanud selleks eri võimalusi. Enne lukkude ja võtmete leiutamist kaitsti kõike seda lisaks füüsilisele jõule ja relvadele ka maagiliste võtete ning muude tänapäeval kummalisena tunduvate vahendite abil. Lukkude kasutuselevõtuga muutus asjade turvamine lihtsamaks.
Esimesed lukud valmistati arvatavasti puidust kui kõige kättesaadavamast ja suhteliselt lihtsasti töödeldavast materjalist, millel ka tugevust piisavalt. Puitlukud olid tuntud juba vanas Egiptuses. Ilmselt tänu viikingite rännuretkedele meist lõuna pool asuvatele maadele jõudsid teadmised puitlukkude valmistamisest ka meie aladele. Puidust lukkude valmistamise tarkusi anti põlvest põlve edasi. Metallist lukkude kasutuselevõtu, nende kättesaadavuse suurenemise ning muude eeliste tõttu hakkasid metall-lukud puitlukke turvaliste lukustusvahenditena pikapeale välja tõrjuma. Koos sellega hääbus ka puitlukkude valmistamise oskus.
Et teadmised ei kaoks
Lukumehhanismide tööpõhimõttest parema arusaamise ning ise sarnase põhimõttega lukkude projekteerimise oskuse omandamiseks valis Heidi enda lõputöö juhendajaks kaasaegsete lukkude maailmas veerand sajandit tegeva olnud Aivar Piirisilla. Aivari erakogus olev vanaaegne kodalukk ning tema teadmised lukkudest ja nende ajaloost olid heaks hoolauaks sukeldumisel põnevasse puitlukkude maailma. “Praegu, kus vanade traditsioonide järgi kodalukke teha oskajaid enam elus ei ole ning säilinud on vaid üksikud puitlukkude näidised, on just õige aeg proovida, avastada ja kasutusele võtta veel mitte täielikult unustatud vana ning leida sellistele lukkudele väärikas koht tänapäevas,” põhjendab ta oma valikut.
Kodalukkude valmistamisel püüdis Heidi kasutada võimalikult autentseid ja ajastukohaseid töövõtteid. Lisaks valmisid tal ka mitmed kaasaegse joone ja unikaalsete mehhanismidega puitlukud, mis moodustavad vanade tõrjemaagiliste sümbolitega koos huvitava sümbioosi.
Heidi hea ettevõtmine on juba vilja kandnud. “Näiteks on mõned koostööpartneritest arhitektuuribürood valmis pakkuma klientidele taluhoonete renoveerimisel kohaliku meistri tehtud kodalukkude kasutamise võimalust,” räägib ta. Heidi on puitlukke käsitöölaatadel tutvustanud ja tagasiside on olnud meeldivalt üllatav. Kui meesterahvad on imetlenud puitluku mehhanismide nutikat lihtsust, siis vanaprouadel on need esile toonud nostalgilised mälestused lapsepõlvekodu aidaustest.
Kodalukud tänapäeval
Kindlasti on Eestis säilinud sajandeid kasutusel olnud lukuvariante. Nende uurimine ja lukumeistrite käekirjaga tutvumine pakuks noorele käsitöömeistrile rohket avastamisrõõmu ja seega oleks kõik teated neist lukkudest väga teretulnud.
“Kodalukkude kaasaegseid koopiaid on võimalik kasutada näiteks siseruumi kaunistuselementidena. Samas võib vanaaegseid lukke kasutada siseruumide ustel või salalukkudena mööbliesemeil. Puitlukkude puhul on tegu eksklusiivtootega, mille meister valmistab tellimustööna ja mida võib kaunistada puidulõikelise, sälklõikelise või põletustehnikas mustritega vastavalt tellija soovile. Soovi korral võib lisada ka tellija peremärgi või tõrjemaagilisi märke,” selgitab Heidi.
Näiteks tellis Nabala mõisa omanik Maie Matšenas hiljuti puust lukke pruutpaaridele kingituseks või pruutpaarisviidi uksele. Pruutpaarile sobiks ka sümboolse lahendusega kahe võtmega variant, kus lukul on küll üks riiv, aga kaks eraldi võtit. See tähendab, et ühe luku avamiseks tuleb kasutada korraga kahte eri võtit ehk mõlema paarilise kohalolu. Kui riiv valmistada pisut suurem ja seest õõnes, võib riivi sisse tekitada panipaiga, kuhu oleks võimalik paigutada teemakohase pühendusega ürik või mõni muu reliikvia.
Kodalukk kui IQ-test
Vanasti oli puitlukkude tegemine paljudele üsna jõukohane ja on ju ka puit tavapärane materjal. Metall-lukkude valmistamine nõuab aga erioskusi, samuti oli metall varasemal ajal puidust märksa kallim. Et paljud talude meistrimehed puitlukke vabalt ise valmistada võisid, olidki puitlukud metall-lukkude kõrval suhteliselt pika perioodi jooksul paralleelselt kasutuses. Paraku ei ole tänapäeval enam meistreid, kellel oleks lukkude valmistamise oskusi ning vahel leiab fotosid muuseumivaradestki, kus puitluku mehhanismi detailid näiteks valepidi kokku pandud.
“Väga meeldiv oli kohata puitlukke uudistavate inimeste pilgus ajude ragistamist ja püüdu taibata, mis esemed need on. Neid, kes küsida julgesid, siiski leidus. Saades vastuse, et puitluku puhul on tegu IQ-testiga, tekitas see enamasti naerupahvakuid. Õige vastuse väljaütlemine pani nooremaid inimesi üllatuma, vanemaid inimesi lapsepõlve meenutama, ning tihti võis juhtuda, et nende mälusoppides leidus ka mälestusi kodalukkudest,” lisab Heidi.
