Vabariigi algusaastate etikett | Kuidas määrata külaliste kohad pidulikus söögilauas
Vabariigi algusaastail peeti lugu etiketist ja lauakommetest ning tollased ajakirjad püüdsid inimesi ka sel alal valgustada. Tuletame vanu aegu meelde 1930. aasta ajakirja Taluperenaine juhiste abil.
Õnnestunud pidusöögi eelduseks võib olla ka see, millisel kohal söögilauas keegi istub. Kohad määratakse pereliikmetele, kuid samuti pole ükskõik, kuhu paigutame istuma ühe või teise oma külalistest.
Oleks igatahes väga ilus, kui igapäevases elus ja läbikäimises oma lähemate tuttavatega pööraksime tähelepanu ka sarnastele pisiasjadele.
Perenaine näitab koha kätte
Harilikult on kombeks, et perenaine ja peremees istuvad teine teises laua otsas. Nii on perenaisel hõlpsam ja enam käe järele üht või teist ulatada või tarbe korral lauast tõusta. Näiteks: 5−8 liikmelises perekonnas oleksid istumiskohad söögilauas määratud järgmiselt: perenaine ja peremees istuvad teine teises laua otsas. Vanem meesperekonnaliige, näiteks vanaisa, onu, perenaise või peremehe vend jne istub perenaisest pahemal pool laua küljel.
Vanem naisperekonnaliige, näiteks vanaema, tädi, perenaise või peremehe õde jne istub kas perenaisest või peremehest paremal pool laua küljel. Järgmine naisperekonnaliige aastatelt ja seisuselt peremehest pahemal pool. Kui vanem naine istub aga perenaisest paremal pool, siis noorem naine istub ka peremehest paremal pool. Nooremad perekonnaliikmed istuvad aga laua külgedel, mida noorem, seda enam laua keskpaigale lähemal.
Erandiks on muidugi väikesed lapsed, keda võetakse vanematega ühes sööma, kes vajavad enam tähelepanu ja hoolt. Neid paigutatakse istuma kas perenaisest, tähendab emast või mõnest teisest naisperekonnaliikmest pahemale poole.
On perekonnas külalised, siis on palju kenam ja hoiab sageli külalist piinlikku seisukorda sattumast, kui perenaine näitab temale koha.
Juhtub meil lõuna- või õhtulauda jääma naiskülaline, siis paigutab perenaine tema istuma endast paremale poole.
On meil aga lauas kaks naiskülalist, siis istub vanem nendest perenaisest ja noorem peremehest paremal pool.
Meeskülalise koht oleks perenaisest pahemal pool. Muidugi muutuvad sarnastel kordadel teiste perekonnaliikmete kohad, koondudes enam laua keskpaigale lähemale.
Kui perekonnas on näiteks vanaisa või vanaema, siis nende kohta külalistele, eriti aastatelt palju noorematele, anda ei saa.
Külla tuleb vanem abielupaar
Foto 1 kujutab viieliikmelise perekonna külastamist vana abielupaari poolt ühes täiskasvanud tütrega, ehk vanem naine ja mees ühes noorema naisega.
On aga külaliseks noor abielupaar või kaks nooremat naist ja noorem mees, siis viimasel juhul jääks perekonna vanaisa koht perenaisest pahemale poole ja noorem meeskülaline istuks perenaisest paremal pool.
Kui perekonnas vanaisa ei oleks, istuks vanem naiskülaline perenaisest paremal pool ja meeskülaline perenaisest pahemal pool.
Kui toite ringi ei kanta, pakub perenaine endast paremal olevale naiskülalisele enne, siis võtab ise ja ulatab toiduvaagna edasi. Kantakse aga toidud ringi, võtab perenaine ise enne, siis vanem naiskülaline jne.
Suuremas pidulauas, nagu tähtpäevade, pühade jne puhul, istuvad perenaine ja peremees harilikult laua külgedel keskel üksteise vastas. Perenaisest pahemal pool aastatelt või seltskondlikult tähtsam meeskülaline, paremal pool kas aastatelt või seltskondlikult järgmine meeskülaline jne, peremehest paremal pool aastatelt või seltskondlikult tähtsam naiskülaline jne.
Noored laua otstesse
Fotol 2 paigutatakse nooremad ja vähemtähtsad külalised ja perekonnaliikmed laua otsade poole. Igal juhul peab püüdma ära hoida seda, et kaks naist või kaks meest kõrvuti istuma ei satuks. On aga nais- või meesperet ülekaalus, siis on see arusaadavalt möödapääsematu. Sarnasel juhul, kui peremeest pole, võib külalisi lauda paigutada nagu kujutab foto 3. Perekondlikul juhul võib korraldada foto 2 järgi.
