Kolm müüti külmetushaigusest

Külmetushaigus näib sageli ründavat meid siis, kui seda kõige vähem oodata oskame. Rahva seas on levinud mitmed väärarvamused, kuid arstid lükkavad need halastamatult ümber.

Külmetumist põhjustab külm

Kui see oleks nii, poleks me suvel haiged. Loomulikult mõjub liigne jahtumine, kui sellega kaasnevad veel organismi nõrgenemine ja stress, tervisele hävitavalt. Kui olete aga karastunud, ei haigestu te ka külmetavate jalgade tõttu. Vastupidi, tohtrid väidavad: kui teete endale nohu esimeste tunnuste puhul šokiteraapiat külmaga - näiteks külm dušš, millele järgneb energiline soojakshõõrumine -, kaob nohu kohe alguses.

Mida külmem on õues, seda rohkem veedame aega kinnistes ruumides. Just neis tingimustes muutuvad viirused eriti aktiivseks, levivad kergelt ning nakatavad hulgaliselt inimesi.

Külmetus ja sport ei sobi kokku

Vaevalt soovib keegi minna haiguse esimestel päevadel spordisaali või basseini. Niipea aga, kui kehatemperatuur on normis, võib seda jälle teha. Kui treenite mõõdukalt, aitate organismil paraneda.

Kõige kasulikum on 30-minutiline kõndimine või sörkjooks vabas õhus.

Alkohol aitab

Viirused ei karda viina. Alkoholil on desinfitseeriv toime, kuid see satub organismi läbi seedetrakti. Viirused aga peamiselt läbi ülemiste hingamisteede.

Allikas: ajakirjad Zdorovje ja Semeinõi Doktor