Kolmas kasvaja on soolevähk
Soolevähk on üha sagenev haigus. Eestis on sellesse haigestumine viimase 30 aasta jooksul pidevalt kasvanud.
2005. a diagnoositi Eestis 700 uut soolevähi juhtu. Aastas sureb meil soolevähi tõttu umbes 400 inimest.
Soolevähk on kõikidest vähitüüpidest sageduselt teine surmapõhjus Euroopas ning kolmas kogu maailmas. Samas on soolevähk üks kõige paremini ravitavaid haigusi juhul, kui see avastatakse varakult.
Haigestumus suureneb
Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst Vahur Valvere: "Väga alarmeeriv on see, et haigestumus suureneb ja vähihaigete eluiga on meil teiste Euroopa riikidega võrreldes madal."
Soolevähk on jämesoole ehk käär- ja pärasoole vähk. Need sooled moodustavad seedekulgla alumise osa. Arvatakse, et enamikul juhtudel tekib vähk väikestest moodustistest - polüüpidest, mis moodustuvad jäme- või pärasoole sisepinnal.
Kui polüübist areneb kasvaja ning see avastatakse varakult, saab selle enamasti kirurgiliselt eemaldada. Paraku juhtub ka seda, et vähk avastatakse siis, kui see on levinud keha teistesse piirkondadesse. Sel juhul nimetatakse seda kaugelearenenud ehk metastaatiliseks jämesoole vähiks.
Enamasti haigestutakse sellesse tõppe vanuses üle 50 aasta, kuid see haigus võib ilmneda ka nooremas eas (statistika järgi umbes 10% haigestunutest).
Riskitegurid on vale toitumine - palju loomset rasva ja valku ning vähe taimseid kiudaineid sisaldav toit -, ülekaalulisus, suitsetamine, vähene füüsiline aktiivsus, soolepolüüpide ja soolevähi esinemine lähisugulastel. Riskitegurid on ka närvisüsteemi seisund, alkohol, kroonilised ravimata haigused ning keskkonnatingimused.
Soolevähi tunnusteks võivad olla seletamatu kaalulangus, väsimus ja nõrkus, püsiv valu kõhus või pärasooles, tunne, et roojamisega ei saa soolt tühjaks, kõhulahtisuse vaheldumine kõhukinnisusega, veri väljaheites.
Dr Vahur Valvere sõnul oleks sõeluuringute abil võimalik seda vähki varakult avastada. Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogi Vivian Esko sõnul ei taha inimesed pöörduda arsti poole esmaste nähtude puhul. "Tundmatu ja salapärase haiguse ees on hirm," rääkis Esko, "kuid pöörduma peaks niipea, kui tekib valu."
Inimesed on kuulnud vaevustest ja ravi kõrvalmõjudest, nad tunnevad hirmu uuringute ees. "Unustatakse tulemus ning meeles peetakse ainult negatiivset," on Esko täheldanud. Ent varakult avastatud soolevähk on tohtri sõnul enamikul juhtudel ravitav.
Esmasel pöördumisel on statistika järgi 40% haigetest soolevähk I ja II staadiumis ning 60% juba III ja IV staadiumis. Eestis diagnoositakse 20% haigestumist juhtudel, kus juba on tekkinud metastaasid.
Soolevähk on ravitav
Soolevähi ravivõimalused sõltuvad kasvaja staadiumist, suurusest, asukohast ja levikust.
"Vähk taandub õigeaegsel ravimisel," rõhutas dr Esko.
Ravivõimalusi on mitu. Kirurgiline ravi tähendab vähikolde väljalõikamist. See on peamine moodus neile, kellel vähk ei ole levinud teistesse kehapiirkondadesse. Hiljem võib lisanduda ka kiiritus- ja keemiaravi.
Kiiritusravi tehakse lisaks kirurgilisele ja keemiaravile, et vähendada vähi taasteket.
Keemiaravi rakendatakse samuti selleks, et vältida vähi taasteket, kuid seda rakendatakse ka siis, kui vähk on kaugele arenenud.
"Keemiaravi on kallis, aga efektiivne ning kiiresti edasi arenenud," ütles Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloog Tiit Suuroja.
Bioloogiline ravi on selline, kus ravim ründab konkreetseid rakke kasvaja koes või kasvaja arengut soodustavaid tegureid. Näiteks soolevähi puhul pidurdab bioloogiline ravim kasvaja sees ja ümber asuvate veresoonte kasvu, mille tulemusena jääb kasvaja ilma verevarustusest, mis on tema kasvamiseks-levimiseks vajalik. Uuringud on tõestanud, et bioloogilise ravi lisamine keemiaravile parandab oluliselt tulemust.
Tänu uutele ja tõhusatele ravimeetoditele on meil haigestunute keskmine eluiga tõusnud viie aasta võrra ning oluliselt on paranenud ravijärgne elukvaliteet.
"Kellel on polüübid eemaldatud, sellel on vähi tekke põhjus minimaalne," ütles Tiit Suuroja.
Ameerikas saab igast 100 vähki haigestunud inimesest terveks 60, Eestis 40 inimest. Meil on praegu käimas 2 suurt vähiskriiningut ehk -uuringut. Need on rinnavähi ja emakakaelavähi uuring ning eesnäärme pilootprojekt.
Dr Vahur Valvere sõnul oleks väga vaja ka soolevähi skriiningut. Tallinna Keskhaigla gastroenteroloog Benno Margus arvab, et esmase sõeluuringu peaksid tegema perearstid.
Vähki haigestumine maailmas
Igal aastal diagnoositakse maailmas 11 miljonit vähki haigestumise juhtu, sellest jämesoolevähki haigestumist 1 miljon juhtu.
Euroopas diagnoositakse igal aastal 2,8 miljonit vähki haigestumist.
Igal aastal sureb maailmas vähki 6,7 miljonit inimest, neist üle 0,5 miljoni sureb käär- ja pärasoolevähki.
Euroopas sureb aastas vähki 1,7 miljonit inimest, neist üle 200 000 käär- ja pärasoolevähki.
Mida tuleb tähele panna
-Seedimisest kõrvalekaldeid.
- Sagedat tungi soolt tühjendada.
- Verd ja lima väljaheites.
- Näilise põhjuseta kõhuvalu.
- Seletamatut kaalulangust.
- N-ö tükki kõhus.
- Aneemiat ehk verevähesust.
- Hemorroide.
Targu talita
