Kuidas ta seda näitab?

Kass ei suuda väljendada oma emotsioone sõnade ja näoilmete abil. Selle asemel paljastab ta oma tundeid viisil, mis võib olla omaniku jaoks murettekitav või lausa vastumeelne.

Pinge all või ärevil kiisu võib hakata sagedamini käituma viisil, mis tavaliselt paneb teda end tundma kindlamalt. Mõni näiteks hõõrub end vastu mööblit või omanikku rohkem kui muidu. See, kes elab läbi “õuetraumat”, püsib rohkem toas, samas kui see, kelle stressiallikas on kodus, viibib pikka aega õues.

Lemmik võib hakata tunduvalt rohkem märgistama. Kratsimine, uriini pritsimine ja väljaheitehunnikud (eriti kohtades, kus need on väga märgatavad) on teinekord katse taastada turvalisus, mis tal kunagi kodus oli. Kodust lahkumine võib olla ainuke võimalus kassile, kes ei suuda enam taluda muutunud “pesa”.

Mõni kiisu, kes on ärevusest ja stressist muserdatud, lõpetab katse võidelda või põgeneda ning muutub passiivseks. Selline ekstreemne abitus on õnneks haruldane, aga võib juhtuda, et kass ei pese end enam, kaotab huvi toidu vastu või jääb pikaks ajaks liikumatuks. Teatud mõttes on see sarnane inimeste karmile kliinilisele depressioonile, mille puhul igasugune käitumine on vaoshoitud ja ebatulus.

Stress tõstab riski haigestuda. Loomadel ja inimestel, kes kannatavad kroonilise, lahendamatu stressi all, võib immuunsüsteem nõrgeneda. Nakkused ja seedeprobleemid on tavaline algus karmile tsüklile, mis koosneb haigustest, väsimusest ja võimetusest tegelda probleemidega, mis nõrkuse esmalt tekitas.

Kuidas stressi ära hoida?

Paljud näited inimeste ja teiste liikide käitumise kohta tõestavad, et loomad, kellel on võimalus noores eas sageli kogeda ja lahendada kergemat stressi, tulevad sellega täiskasvanuna palju paremini toime. Nad on muutunud stressi mõjule vähem tundlikuks ning õppinud kasutama erinevaid strateegiaid, mis aitavad neil pingelisi olukordi lahendada.

Kass õpib stressiga ilma ärevuseta toime tulema väga vara – 2–7-nädalaselt. See tähendab, et keskkond, mis ei pane kassipoega proovile, jätab talle edaspidiseks eluks liiga väikese emotsionaalse kaitse, ükskõik kui hästi tema eest sel ajal hoolt kanti. Ideaalis peaksid kõik kiisud nendel kriitilistel nädalatel võimalikult paljude inimestega kokku puutuma. Keskkonna muutumine on samuti kasulik, sest kassipojal, kellel on võimalus harjuda kõigi koduste vaadete, helide ja lõhnadega, on suur eelis. Lubades tal tutvuda sõbralike koerte, laste ja üldse erinevate inimestega, aitame loomal luua pingetaluvuse, mis kaitseb teda edaspidises elus.

Stressis kass

Kuidas stressi märgata?

Järskudest käitumismuutustest teatage alati oma loomaarstile. Kui tohter kehalist häda ei tuvasta, tuleb järgmisena otsida võimaliku stressi märke. Küsige endalt, millal hakkas kass teisiti käituma. Kas see langes kokku millegi ebatavalise ilmumisega tema lähikonda? Mõne ülikiindunud lemmiku jaoks võib isegi omaniku lühike eemalolek trauma tekitada. See võib puhkuseaja muuta õudusunenäoks, kuna toitva ja hoolitseva võõra juuresolek ei aita.

Stressis kass

Mil viisil stressi leevendada?

Kõige lihtsam viis on tuvastada ja eemaldada stressi põhjustaja. See võib tihti olla isegi lihtsam, kui kõlab. Hea on võimaldada kassile pidevate ärritajate (lapsed, koerad) eest palju ohutuid peidupaiku. Ülikiindunud kiisule on puhkuse ajal hea hoiukodu isegi parem lahendus kui võõras inimene tema enda kodus, sest täielik muutus on kokkuvõttes väiksema mõjuga kui ilmselge omaniku puudumine.