Looduslikult lopsakas Põhja-Hispaania 5.

Pärast mägimatka Ordesa rahvuspargis ööbime vaikses linnakeses nimega Aínsa.

Alul näib, et reisijuhina kaasa võetud raamat on meid kõvasti ninapidi vedanud, maalides pildi Aínsast kui ühest imelisemast mägilinnast terves Aragonis. Selle eeslinn on üsna tänapäevane ja tavapärane, kuid mis esmapilgul varjatuks jääb, on pärlina säilinud vanalinn kõrgemal künkal. Just seal seisva kindluse müürilt avaneb hingemattev vaade ümbritsevatele mägedele ja taamal orus laisalt lebavatele järvedele.

Nende kõmisevate mägede vahel elame öösel üle ka kõige valjema kõuemürina, mida meie kõrvad eales kuulnud, ja aimame väljas tugevaid tormituuli. Järgmisel hommikul, leides auto oma endiselt kohalt hotelliesisel parkimisplatsil, anname ratastele valu, et veeta reisi viimased päevad taas mere ääres ja seekord Costa Brava rannikul.