Looge ise võrdsed võimalused

Iga-aastane tervise­edenduse konverents kandis tänavu pealkirja "Iga kogukonna võrdsed võimalused". Keskenduti sellele, kuidas kogukonnad saavad oma tervise ja heaolu parandamisele ise kaasa aidata.

Arutleti teemal, miks mõnes kultuurikeskkonnas, piirkonnas või kogukonnas elavatel inimestel on väiksem tõenäosus elada tervelt kõrge eani kui teises. Ometi peaks ühesugused eeldused tervena elada olema kõigil sündivatel lastel.

Vaadates Eesti haigestumise ja suremuse statistikat, tuleb ka siin selgelt välja, et meie inimeste tervis äärealadel (Ida-Virumaal, Põlva- ja Võrumaal) on tunduvalt kehvem kui eelistatud puhkepiirkondades Hiiumaal ja Saaremaal, aga ka Raplas.

Keskmisest halvemad on veel Valgamaa, Jõgeva ja Lääne-Virumaa, keskmisest paremad aga Tartu, Järvamaa ja Pärnu piirkondade elanike tervisenäitajad.

Teistest riikidest on piisavalt näiteid, kuidas integreeritud programmidega võib mahajäänud piirkondades elukeskkonda parandada ning see avaldab mõju nii inimeste elujärjele kui ka tervisenäitajatele.

Hea näide võimalusest ääre­ala arendada saab tuua Sloveeniast Promurje regioonist, kus sektorite koosöö ja elukorralduse arendamise tulemusel on saavutatud piirkonna populaarsuse kasv puhkealana. Lisaks tutvustati Promurje piirkonnas nii elanikele kui ka puhkajatele meil populaarsust kogunud kepikõndi, nüüd on inimesed selle tervisliku liikumise omaks võtnud.

Arendusprojektid tõid kaasa elanike tööhõive kasvu ja sealt edasi on olnud paremad nii regiooni majandus- kui elanike tervisenäitajad.

Halvast tervisest tingitud tagajärgedel on märkimisväärne mõju kõigile sektoritele, lisaks tervisesüsteemile ka kaubandusele, haridusele, transpordile jm. Seega on elanike hea tervis mitte ainult tervishoiusüsteemi küsimus, vaid see mõjutab kogu ühiskonda ja riigi arengut.

Majanduskriis ja tervis

Praegu räägitakse palju majanduskriisist ja selle mõjust eri elualadele. Maailmapank ja maailma terviseorganisatsioon on analüüsinud varasemate majanduskriiside mõju tervisele ning arstiabi kasutamisele.

Kui arenenud maades on majanduskriisi ajal või järel enam ohustatud meeste tervis, siis arengumaades kannatavad kriisides eelkõige naised ja lapsed.

Paraku on sissetuleku langus ja töötus tegurid, mis võivad ka inimese tervist mõjutada. Praegune majanduskriis testib Eesti sotsiaalkaitse süsteemi tugevust, tähelepanu peab olema suunatud vaesusriskis inimestele.

Samas on majanduskriiside aegu märgatud ka positiivset mõju - näiteks tubaka ja alkoholi tarbimine kriiside ajal tavaliselt langeb. Kriisi ajal väheneb aga ka nõudlus tasuliste tervishoiuteenuste järele, sest vajaminevaid teenuseid (näiteks hammaste parandamist) lükatakse edasi.

Soome riigis oli majanduskriis aastatel 1990-1995 ja Soome riik tuli sellest lühiajalisest kriisist välja ilma märkimisväärse tervisekaotuseta. Nendel aastatel kasvas tööpuudus 3%-lt 17%ni, kuid vastupidiselt eeldatavale tõusis keskmine oodatav eluiga 75,2 aastalt 76,8 aastani.

Suremus südamehaigustesse kuni 64aastaste inimeste hulgas vähenes sel ajal 98-lt 100 000 elaniku kohta 75ni. Soome edu sel perioodil tagas eelkõige tugev ja läbimõeldud sotsiaalkaitse süsteem.Sel ajal hakkas inimeste tervisenäitajatele mõju avaldama ka pikaajaline üleriigiline südamehaiguste ennetamise programm.

Eesti võimalus praeguses majanduskriisis vastu pidada seisneb sotsiaalkaitse võrgustiku tugevuses, samuti suutlikkuses tagada hästi kättesaadav perearstiabi ja hoida nakkushaigused kontrolli all. Ainus, mille arvelt ei tohiks kriisi ajal kokku hoida, on meie laste tervis: tasuta koolilõuna, huvitegevus, tasuta ennetavad terviseteenused.

Omavalitsuste võtmeroll

Kohalikud omavalitsused saavad leida odavaid ja lihtsaid lahendusi tervislike eluviiside võimaldamiseks. Loodusradade loomine ja hooldamine ei nõua nii palju ressurssi kui suurte spordikomplekside haldamine, ent võib anda samaväärse või isegi suurema tulemi inimeste tervisesse, ütles Kuno Rooba, Tapa valla valla­vanem.

Kergliiklustee või matkaraja ehitamine on odavam, kasutamine lihtsam ja soodsam. Vajalik on kerge reljeef, kaitstus tuulte eest, paiknemine looduskeskkonnas ning valgustus pimedal ajal. Tapa vallast toodi häid näiteid, kuidas liikumisradade rajamine on osaliselt võimalik ka talgu korras.

Selliste objektide arendamine annab tuge nii välis- kui siseturismile. Kui seeläbi võimaldab omavalitsus ka elanikele kohti tervislikuks liikumiseks, on kasu mitmepoolne.

Iga inimene on unikaalne ning nii üksikisiku kui kogukonna tasandil tuleks leida lahendused, mis on selle kogukonna liikmetele parimad. Ka arst ei saa olla kõikvõimas ja ravida haigust, kui paranemist ei toeta elukeskkond või kui patsient ise ei ole motiveeritud oma eluviisi muutma.

Seetõttu peaks just kohalikul tasandil leidma lahendused, et muuta tervislikud valikud lihtsaks ja kättesaadavaks nii lastele, noortele, täiskasvanutele kui eakatele. Lahendused ei pruugigi alati olla palju raha ja ressurssi nõudvad, kui kogukonna liikmed ise tahavad ja toetavad nende elluviimist.

Majanduskriisi ajal on ehk lihtsamgi teha õigeid valikuid: teha ise tervislikku, odavat ja lihtsat toitu ning jätta sigaretid ja alkohol ostukorvi lisamata. Õhtuste pikkade töötundide asemel jääb enam aega lastega olemiseks ja sõpradega suhtlemiseks. Majanduskriisi ajal ei tohiks aga vajalikku arstlikku kontrolli edasi lükata, sest hilisem ravi võib kokkuvõttes minna hulga kallimaks.

Konverentsi ettekannetest tegi kokkuvõtte SIRJE VAASK,
Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste osakonna peaspetsialist

Konverentsi korraldasid Tervise Arengu Instituut,
Eesti Haigekassa, sotsiaalministeerium ja Maailma Tervise­organisatsiooni esindus Eestis.