Malta – pärl Vahemeres
Malta riik asub keset Vahemerd, 90 km kaugusel Sitsiiliast ning 290 km kaugusel Põhja-Aafrikast. Malta koosseisu kuulub 7 saart, neist suurim on Malta. Temast ida poole jääb Gozo ning nende vahel paikneb üsna hõredalt asustatud Comino.
Malta on väikseim riik Euroopas, kogupindalalt väiksem kui Hiiumaa - 316 km2. Elanike arv - 400 000 - teeb temast kõige tihemini asustatud riigi terves Euroopas.
Malta on ideaalse kliimaga riik. Talvel on siin sama soe kui meil tavapäraselt varakevadel.
Kuna maastik on kivine, on siinsed aiapidajad lausa kangelased. Mida rohkem saare keskosa poole sõita, seda enam on näha põllulapikesi. Põldudelt kokku korjatud kivid on leidnud kasutuse kiviaedades, mis on ühtlasi ka tuuletõkkeks. Tuul puhub Maltal kogu aeg. Sõltuvalt temperatuurist on see kevadel külmapoolne ning suvel meeldivalt jahutav.
Maltal pole metsa ja puid kasvab siin napilt. Samuti pole siin järvi ega jõgesid. Leidub sidruni-, apelsini- ja oliivipuid, samuti palme. Kaktused kasvavad siin hästi ja neid kohtab kõikjal, agaave samuti. Kaljuküngaste otsas kasvav malta jumikas on rahvustaim.
Enne turistide saabumist on Malta ajalugu mõjutanud mitmete sajandite jooksul foiniiklased, kartaagolased, roomlased, araablased, kastiillaased, hispaanlased, prantslased ja inglased. Iga vallutusretk on maha jätnud tükikese oma kultuurist ja tegevustest - alates kiviajast kuni briti traditsioonideni välja.
Härrasmeeste poolt härrasmeestele rajatud
Valletta, ametlikult Il-Beit Valletta, on Malta pealinn. Linn on vaevalt kilomeeter pikk ja 600 meetrit lai, tänavad on sirged ja ristuvad regulaarselt. Kui UNESCO kandis Valletta maailmapärandi nimestikku, kirjeldati seda kui üht suurima ajalooväärtuste kontsentratsiooniga paika.
Maailma ühele võimsamale kindluslinnale pani nurgakivi Malta ordu suurmeister Jean Parisot de la Valette 28. märtsil 1566.
Valletta on ilmselt üks esimesi planeeringut omavaid linnu, kus müüride vahele ehitatud hooned on piisavalt kõrged, andmaks varju kuuma päikese eest. Sirged tänavad võimaldavad ligipääsu jahutavatele meretuultele. Majad on ehitatud paekivist, majade fassaade kaunistavad kinnised puitrõdud.
Sir Walter Scott on nimetanud Vallettat härrasmeeste poolt rajatud linnaks härrasmeestele. Linna südameks on Triq ir-Repubblika, mis algab linnaväravate juurest ning lõpeb St Elmo merekindluse juures. Praegu asub siin politseiakadeemia, mille siseõuel saab pühapäeviti vaadata XVI sajandi kostüümides peetavat militaarset vaatemängu.
Lisaks vaatamisväärsustele on linnas suurel hulgal hubaseid kohvikuid, kus mõnusasti aega veeta ning arvukalt juveeliärisid ja suveniiripoekesi.
Maltal on vähe aedu. Pigem on need uhkete monumentidega pargid. Vallettas on parkaedu kaks - ülemine ja alumine Barakka, kust avaneb vaade Cottonera piirkonnale, mis on olnud asupaigaks pea igale Maltale saabunud hõimule ning mida tuntakse ka Kolme Linna (Three Cities) nime all.
Maltal on 359 kirikut ja katedraali. 1578. aastal valminud Ristija Johannese katedraal (St Johns Co-Cathedral) on väljastpoolt vaadatuna tagasihoidlik kahe kellatorniga kirik, milliseid on kogu saarel rikkalikult. Mittemidagiütlev välimus on aga teravas kontrastis sisemusega, tegu on Malta barokk-kunsti pärliga.
Kirik on valminud kohaliku arhitekti Gerolamo Cassari projekti järgi ning ehitati algselt Malta ordu esinduskirikuks. Katedraali põrand on kaetud 400 rikkalikult dekoreeritud marmorplaadiga, millest igaühe all puhkab igavest und rüütel. 12 suurmeistrit on aga maetud katedraalis asuvasse krüpti, nende hulgas linna rajaja de la Valette ise ning ainsa mittesuurmeistrina tema rüütlist sekretär Sir Oliver Starkey.
Võlvlae freskod maalis viie aasta jooksul itaallane Mattia Preti.
Katedraali palvelas asub Malta kõige kuulsam kunstiteos, Caravaggio 1608. aastal valminud 3x5 m maal "Ristija Johannese hukkamine", mida peetakse kunstniku parimaks teoseks ning ainsaks tema poolt signeeritud maaliks.
Malta ordu peakorter asub nüüd Roomas, kuid katedraal kuulub endiselt rüütlitele.
Rabat ja Mdina ning Mosta ime
Saare keskel asuvad Rabat ja Mdina linn kandsid roomlaste valitsusajal nime Melita. Araablaste ajal nimetati müüriga ümbritsetud tsitadell Mdinaks ning ülejäänud osa asumist hakati nimetama eeslinnaks ehk Rabatiks.
Rabati keskuses asub Püha Pauluse kirik, mis sisemuselt sarnaneb Ristija Johannese katedraaliga Vallettas ning on ehitatud XVII sajandil Püha Johannese (Malta ordu) ordu rüütlite korraldusel.
Mdinasse astudes leiad end kui teisest maailmast. Kohalikust paekivist ehitatud linna ehitised ja tänavad mõjuvad nii, nagu oleksid sattunud Indiana Jonesi kombel tsivilisatsiooni avastama. Mdina tänavad on nii kitsad, et siia ei mahu ükski auto sõitma, sestap on linn müravaba ja seda kutsutakse vaikuse linnaks.
Linna keskmes on Püha Pauluse katedraal, Rabatis aga võimas matmispaik - maa-alused katakombid, mis on raiutud kaljupinnasesse.
Saare keskpunktis asuv Mosta linn on tuntud eelkõige Santa Maria kiriku poolest, mida tuntakse rohkem Rotunda või Mosta Dome nime all. Kiriku maltalasest arhitekt Giorgio Gronet de Vasse on ilmselgelt võtnud eeskujuks Rooma Pantheoni. Kaugele paistev 61 meetri kõrgune kuppelkirik on suuruselt kolmas Euroopas ning üheksas maailmas.
1942. aasta 9. aprilli õhtupoolikul, kui ligikaudu kolmsada inimest oli kogunenud missale, tabas sakslaste õhurünnaku käigus lennukilt heidetud pomm kiriku kuplit, kukkus läbi selle põrandale kedagi vigastamata ning... imekombel ei lõhkenud. Pommi koopiat saab näha kirikus asuvas väikeses muuseumis.
Kagutuulte sadam
Malta idaservas asub kaluriküla Marsaxlokk, kus tuulest pargitud näoga mehed askeldavad erksavärviliste paatide ja võrkude juures.
Lahe looduslikku sadamat kasutasid ankrupaigana juba foiniiklastest meresõitjad ning nendelt pärinev sini-puna-kollane kaluripaat luzzu, mille käilale maalitud kaitsev Osirise silm, on tänaseks saanud üheks Malta sümboliks. Igapäevane kalasaak viiakse peamiselt Vallettasse, pühapäeviti aga toimub suur kalaturg.
Marsaxlokki lahel seilanud ristleja pardal kirjutasid USA ja N Liidu presidendid George Bush ja Mihhail Gorbatšov 1989. a detsembris alla külma sõja lõpetamise deklaratsioonile. Et kohtumise tipphetk langes kokku ühe suurima Maltat räsinud tormiga, nimetasid naljahambast ajakirjanikud selle tippkohtumise merehaigete kohtumiseks - seasick summit.
Malta liiklus on vasakpoolne, teed äärmiselt ülekoormatud ja sageli ka halvas seisus. Parim võimalus saarega tutvumiseks on kasutada autobussi. Peaaegu igasse saare ossa suunduvad bussiliinid saavad alguse Valletta linnaväravate juurest keskväljakult.
Bussid on omaette vaatamisväärsus - kahte ühesugust siin naljalt ei leia. Mõned on pärit 1950. aastatest. Busside uksed hoitakse lahti ka sõidu ajal, sest Maltal ei lähe ilm kunagi liiga jahedaks. Bussisõit on odav - hinnad algavad 47 eurosendist.
Kevadise turistina Maltas
Turism on Malta peamine majandusharu ning seega ka olulisim sissetulekuallikas.
Aastas külastab Maltat üle 1 miljoni turisti. Noored käivad siin suvel, et mõnusasti päikese käes peesitada ning snorgeldada ja surfata. Soliidsemad inimesed, kes panustavad vaatamisväärsustesse enam, käivad siin kevadel või sügisel. Turistidesse suhtutakse hästi ning nende heaolu eest hoolitsetakse laitmatult.
Malta tänavatel ei ole näha kodutuid ega kerjuseid. Inimesed on lahked ja sõbralikud. Perekonnad elavad põlvkonniti koos ning hoiavad kokku. Pereelus on kõige tähtsam vanaema, kes hoolitseb lapselaste eest, kui nende vanemad viibivad tööl või käivad sisseoste tegemas.
Maltal on kaks ametlikku riigikeelt - kohalik malta keel (tihedasti seotud araabia ja heebrea keelega, omab itaalia ja inglise keele sugemeid) ning inglise keel. Maltal kehtib koolikohustus 5-16aastastele, algkool on ühine, edasi õpivad poisid ja tüdrukud eraldi koolides.