Viielööviline, 157 meetrit pikk ja 92 meetrit lai ning üleni marmorist ehitatud basiilika mahutab 40 000 inimest. Kiriku ehitamisega alustati aastal 1386, kui Milanos valitses hertsog Gian Galeazzo Visconti. Kardetud ja vihatud türann unistas tervet Põhja-Itaaliat katvast kuningriigist ning loomulikult vajas ta selle tulevasele pealinnale väärilist kirikut.

Tervet Põhja-Itaaliat Visconti siiski vallutada ei jõudnud, katk murdis ta 1402. aastal. Ka toomkirikut ei jõudnud ta valmis ehitada, selleks kulus palju rohkem inimpõlvesid – uhke hoone valmimisajaks loetakse aastat 1965. Ainuüksi fassaadi ehitamine kestis üle 200 aasta – sellega alustati 1590, kuid töö peatati, sest leiti, et maneristlikus stiilis tehtu ei sobi ülejäänud ehitisega. 1650 valmis uus, märksa gootilikum kavand. Lõpliku lihvi sai fassaad aga alles aastatel 1807–1814 Napoleon I juhiste järgi.

Kiriku sisemist ilu imetlema pääseb huviline tasuta. Kui aga on soov pääseda katusele, kust avaneb vaade Milano linnale, tuleb välja käia kas 6 või 10 eurot – vastavalt sellele, kas tahetakse kasutada treppe või lifti.

Üles minna aga tasub – tänavalt ei saa siili­okastena kerkivatest tornidest ja lugematutest kujudest murdosakestki sellest muljest, mis katusel avaneb, linnavaatest rääkimata.
Seest on kirik hämar ja sünge, muljet avaldavad hiigelsuured tugipostid ning kaunid vitraažaknad.