Millal ravi eest maksta, millal mitte?
Ravikindlustuse seadus sätestab, millal peab visiiditasu maksma ning millal ei tohi arst seda küsida. Missugused need nõuded on?
Perearst
Perearsti vastuvõtul ei tohi visiiditasu küsida. Ka mitte peidetud kujul, nimetades seda tasuks susside, bürootarvete, praksise üüri või millegi muu eest. Ka pole arstil õigust küsida oma abi eest vabatahtlikku annetust.
Kui perearst tuleb koduvisiidile, tohib ta uuel aastal küsida selle eest kuni 3,2 eurot. Seda olenemata haigete hulgast, kelle seisundit ta ühe visiidi ajal hindab. Koduvisiit on tasuta rasedatele ja alla kaheaastastele lastele.
Eriarst
Eriarst, kellel on haigekassaga leping, võib küsida visiiditasu kuni 3,2 eurot. Eriarsti juurde minekuks on vaja perearsti saatekirja, välja arvatud siis, kui arsti poole pöördutakse trauma, tuberkuloosi, silmahaiguse, naha- või suguhaiguse või mõne kroonilise haiguse tõttu, samuti günekoloogilise või psühhiaatrilise abi saamiseks.
Visiiditasu ei tohi nõuda rasedalt ja alla kaheaastaselt lapselt. Ka mitte siis, kui inimene jääb kohe pärast vältimatut ambulatoorset eriarstiabi haiglaravile (näiteks trauma tõttu) või kui inimese suunas eriarsti juurde sama raviasutuse teine tervishoiutöötaja või teise raviasutuse sama eriala arst.
Kui te ei saa kokkulepitud ajal arsti juurde minna, teatage sellest raviasutusele vähemalt 24 tundi enne oma vastuvõtuaega. Siis ei pea arst tühjalt ootama ja saab vabanenud aega pakkuda järgmisele abivajajale. Mitteteatamise ja vastuvõtule ilmumata jätmise korral on raviasutusel õigus küsida teilt järgmisel nende poole pöördumisel kahekordne visiiditasu.
Haigla
Voodipäevatasu võib küsida maksimaalselt 1,6 eurot päevas kuni 10 päeva eest ühe haigusjuhtumi korral. Seda tasu ei või nõuda intensiivravi, raseduse ja sünnitusega seotud haiglaravi ega alaealise isiku haiglaravi eest.
Küll on lubatud küsida suuremat tasu, kui haiglapalati tingimused on määrusega nõutust paremad (näiteks perepalatid sünnituse korral). Samas peab inimesel olemas võimalik piirduda ka tavatingimustega ja lisatasu mitte maksta. Haiglas ei pea patsient ega tema perekond täiendavalt maksma protseduuride ega ravimite eest.
Haigla võib küsida inimeselt ravi eest tasu, suuremat visiiditasu või voodipäevatasu, kui raviasutusel puudub haigekassaga antud erialal leping, kui teenust pole haigekassa tervishoiuteenuste loetelus või kui patsient n-ö ostab end järjekorrast mööda. Samuti siis, kui inimesel pole ravikindlustust.
Dokumendi väljastamine
Töövõimetuslehe ja retsepti eest ei ole arstil õigust tasu küsida. Ka dokumendi väljastamise eest ei tohi raha küsida, kui see on mõeldud haigekassale, õiguskaitseorganile, ühelt raviasutuselt teisele, töövõimetusekspertiisiks, puude raskusastme määramiseks või teistel seadusega sätestatud juhtudel. Teiste dokumentide väljastamise eest on tervishoiuasutusel õigus küsida mõistlikku tasu.
Hambaarst
Laste (alla 19aastased) hambaravi haigekassa lepingupartnerite juures on tasuta, kui teenused on kirjas tervishoiuteenuste loetelus. Ortodontia eest (sealhulgas breketid) tasub haigekassa ainult teatud raskete diagnooside puhul.
Ka hambaarstiteenuse eest võib küsida visiiditasu kuni 3,2 eurot. Kui laps käib hambaarsti juures, kellel puudub haigekassaga leping, siis tema ravi haigekassa kinni ei maksa.
Tšekk on vajalik
Visiidi- või mingit muud tasu makstes küsige arstilt tšekki – rahasaajal on kohustus anda makse saamist tõendav kviitung. Kui teile tundub, et te poleks pidanud tasu maksma või võeti seda liiga palju, esitage haigekassa piirkondlikule osakonnale tšekk ja avaldus koos juhtumi kirjeldusega. Kui kahtlete avalduse esitamise põhjendatuses, küsige nõu haigekassa infotelefonilt 16363.
