Korstna katmisel tuleb mõelda selle niiskusolukorrale. Pleki ja korstna vahele peaks jääma võimalus tuulutuseks. Üleminekuaastaaegadel võib öine nulltemperatuur jäätada korstnakivide ning pleki vahele tekkiva niiskuse ja kauakestva lahenduse asemel lagundab keskkond korstnat senisest suurema hooga. Seetõttu on alati mõistlik kaaluda korstna ülemiste ja rohkem lagunenud kiviridade väljavahetamist või vuukide parandamist. Väga suurte korstnate katmisel peab arvestama ka tuulest tingitud kolinat. Kui aga asetate pleki ja kivi vahele villamatid, halvendate taas niiskusolukorda. Suurte korstnate korral tuleb külje plekiplaatidesse lasta plekksepal kindlasti teha jäigastavad painded.

Kõige mõistlikum on katta korstnakatteplekiga ehk mütsiga korstnaots ja küljed esimese kahe kivi ulatuses. Just see piirkond kipub olema esimene, kust saate aastakümne möödudes kätte esimesed lahtised kivid.

Plekksepatöökojad toodavad korstnamütse alati personaalselt kliendi korstna mõõtude järgi. Mõõtude võtmisel on mõistlik lisada küljemõõtudele 5–10 mm, kuna korstnad ei pruugi olla alati rangelt täisnurksed. Seda eriti vanemate majade korral. Alati on hiljem võimalik laiemale korstnamütsile lisada puitkiile, kui nentida asjaolu, et müts sai tellitud liiga täpne ja ei mahu korstnale peale.

Korstnamütsidele on võimalik tellida ka sademekatuseid. Selle detailiga aga tasub arvestada kohalikke mõjusid. Kui korstna ots on katuse suhtes väga madal ja hoone asukohas valitsevad tugevad ühesuunalised tuuled, võib sademekate hakata suunama korstnasuitsu katusekattele ja sellest tekkiv happelisus ei tee näiteks ka kõige tugevama värvkattega teraskatusele head.

Hüva nõu

- Kaitske kahte esimest kivirida, need lagunevad kõige kiiremini.

- Paigaldage korstnale vajalikku tüüpi korstnamüts. Alati ei ole kogu korstnat vaja plekitada. Uus ja korralikult laotud kivikorsten on alati nauditavam kui plekist lahendus.

- Tehke korstnamüts roostevabast terasest – kestab kaua.

- Kaaluge sademekatte vajadust korstnamütsile ja pidage nõu spetsialistiga.