Osapoolte hea koostöö aitab ravijärjekordi lühendada
Kui perearst suunab patsiendi eriarsti juurde, kuid vastuvõtule on pikk järjekord, saab ise üht-teist ära teha.
Igaüks loodab oma tervisemurele võimalikult kiiret lahendust leida. Paraku ei suuda ühegi riigi tervishoiusüsteem tagada, et kõik soovijad pääseksid kohe spetsialisti vastuvõtule. Arstiabi kättesaadavusega oli Eestis (arsti vastuvõtule pääsemise aeg) mullu rahul 55% elanikkonnast – see on eelmiste aastatega võrreldes pisut kõrgem (uuring “Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2012”).
Esmalt aitab perearst
Olemasolevate võimaluste piires tuleb leida tasakaal, et haigus tuvastataks aegsasti ja eluohtlikus seisundis patsient saaks kiirelt arstiabi. Muudel juhtudel peab sõltuvalt terviseseisundist arsti vastuvõtule pääsema mõistliku aja jooksul.
Esmalt tuleb oma tervisemurega pöörduda perearsti poole. Perearstid suudavad suurema hulga probleemidest ise lahendada ja enamasti pole eriarsti vastuvõttu vajagi. Vajadusel suunab perearst patsiendi eriarsti, õe või ämmaemanda juurde.
Ka õed ja ämmaemandad teevad järjest enam iseseisvaid vastuvõtte. Näiteks õpetavad õed enesehooldust kroonilise haigusega toimetulemiseks (toitumine, enesejälgimine, ravimite manustamine, haava ja stoomi hooldus jms). Ämmaemandad tegelevad raseduse ning ema ja lapse jälgimisega pärast sünnitust. Samuti saab neilt abi pereplaneerimise ja seksuaaltervise küsimustes.
Ka krooniliste haiguste jälgimine kuulub nii perearsti kui ka -õe pädevusse. Kui perearst diagnoosib kõrgvererõhktõve, arutab ta patsiendiga teisigi riskitegureid ning määrab ravi ja jälgimise intensiivsuse. Alates sellest aastast saavad perearstid terviseinfosüsteemi kaudu eriarstidega konsulteerida ja patsiendi ravi osas nõu pidada. See annab perearstidele ravi valikul kindlustunde ja alati ei osutugi eriarstile suunamine enam vajalikuks.
Nii säästetakse patsiendi aega. Samuti väheneb eriarsti vastuvõtule pöördujate arv, mis omakorda lühendab järjekordi. Praegu saab e-konsultatsiooni endokrinoloogia ja uroloogia erialal, aga valikut on plaanis laiendada.
Eri pikkusega järjekorrad
Kui perearst suunab patsiendi eriarstile, kuid vastuvõtule on pikk järjekord, saab siingi ise üht-teist ära teha.
Esiteks on patsiendil õigus ja võimalus valida raviasutust. Raviasutustes võib järjekorra pikkus oluliselt erineda. Seega tasub alati ooteaegade pikkusi uurida mitmest raviasutusest ja võimalusel valida endale sobivaima ooteajaga koht. Enamikul suurematel raviasutustel on ka digiregistratuur, kust infole kiiresti ja mugavalt ligi pääseb.
Ravile võib minna ükskõik missuguse haigekassa lepingupartneri juurde üle kogu Eesti. Lisaks haiglatele on haigekassa sõlminud ravi rahastamiseks lepinguid ka eraarstide ja -kliinikutega. Haigekassa lepingupartnerite kontaktandmed leiab haigekassa kodulehelt. Lisateavet saab ka haigekassa infotelefonilt 16 363.
Teiseks saab patsient arsti valida. Isegi kui perearst kirjutab saatekirjale kindla arsti nime, tasub alati uurida teiste sama eriala spetsialistide vabade vastuvõtuaegade kohta. Kui patsient on nõus pöörduma ükskõik missuguse sama eriala arsti poole, on ravijärjekord harilikult lühem. Vastava eriala arst saab terviseprobleemile anda vähemalt esmahinnangu, teha vajalikud lisauuringud ja vajadusel kaasata kitsama eriala asjatundja.
Teavita visiidi tühistamisest
On väga tähtis, et patsient teavitaks raviasutust, kui ta ei saa vastuvõtule või haiglaravile tulla. Arstide väitel ulatub nn tühjade visiitide (arstiaeg on broneeritud, kuid inimene kohale ei tule) arv isegi kuni 15%ni kõikidest vastuvõttudest.
Õigeaegse teavituse korral (vähemalt 24 tundi enne visiiti) saab vabastada vastuvõtule või haiglaravile tuleku aja ning teised patsiendid võivad aega broneerida ja kiiremini abi saada.
Kuigi ravijärjekordi kaotada tõenäoliselt ei õnnestu, aitab eri osapoolte hea koostöö tagada patsiendile vajaliku abi õigel
ajal.
Tasuline visiit
Mõned raviasutused pakuvad ka tasulisi vastuvõtte. Neid on võrreldes nn haigekassa ostetuga märksa vähem ja neid kasutatakse harvem – seetõttu pääseb tasulisele vastuvõtule kiiremini.
Meeles peab aga pidama seda, et tasulise vastuvõtu puhul tuleb endal maksta nii vastuvõtutasu, uuringute kui ka protseduuride eest.
Hinnad kehtestab iga raviasutus ise ja seega võib kogu teenus kujuneda üsna kalliks. Seepärast tuleks alati, kui raviasutus pakub tasulise vastuvõtu aega, uurida ka nn haigekassa lepingu raames pakutavaid teenuseid.
Mida pean tegema ja teadma, kui mu perearst ära läheb?
- Kui perearst lahkub, korraldab terviseamet nimistule konkursi uue perearsti leidmiseks ja konkursi õnnestumisel saavad patsiendid uue perearsti. Kahjuks pole alati konkursi korras võimalik uut perearsti leida. Sellisel juhul on kaks võimalust: perearsti nimistus olevad patsiendid määratakse teise perearsti nimistusse või määratakse nimistule ajutine asendaja. Mõlemal juhul liiguvad patsientide andmed uuele perearstile ja patsient ei pea ise midagi tegema. Kui patsiendid määratakse teise perearsti nimistusse, teavitab sellest terviseamet.
Mida pean tegema, kui mu perearst puhkab?
- Perearst peab tagama puhkuse ajaks asendaja. Perearsti asendamine on olukord, kus perearst töölt ajutise eemalviibimise tõttu ei osuta isiklikult ja vahetult üldarstiabi tema nimistusse kuuluvatele patsientidele. Eelkõige ei teosta perearst nimistusse kantud patsientide ambulatoorset vastuvõttu isiklikult.
- Puhkuseaegsest asendamisest teavitab perearst oma teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse üksust ja ka nimistusse kantud patsiente, märkides oma tegevuskohas asendamise kestuse, asendaja nime ja kvalifikatsiooni ning üldarstiabi osutamise koha ja töökorralduse asendamise ajal. Lühiajalise asendamise korral asendab perearsti arsti kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja.
Kuidas registreeruda perearsti nimistusse?
- Nimistusse registreerimiseks tuleb esitada avaldus uue perearsti nimele isiklikult, digitaalallkirjastatult või tähitud kirjaga. Perearst võtab isiku nimistusse isiku enda, lapse puhul lapsevanema või eestkostja avalduse alusel. Perearst võib keelduda isiku võtmisest oma nimistusse juhul, kui tema nimistu on ületanud talle määratud piirsuuruse (2000 isikut või 2400 isikut) või kui isiku rahvastikuregistrijärgne elukoha-aadress ei ole selle perearsti teeninduspiirkonnas, v.a järgmistel juhtudel.
- Perearst võib registreerida isiku nimistusse sõltumata nimistu piirsuurusest ja nimistusse kantud isikute arvust, kui isiku:
1) registreerimisavalduses märgitud Eesti rahvastikuregistri elukoha-aadress on perearsti teeninduspiirkonnas;
2) perekonnaliige on registreeritud nimistusse.
- Uuele perearstile tuleb esitada väljavõte või koopia oma tervisekaardist eelmise perearsti juures, kas elektrooniliselt või paberkandjal.
- Perearsti vahetamise kohta saab lisateavet terviseameti koduleheküljelt www.terviseamet.ee.
Allikas: Terviseamet
Sageli tabab haigus meid töövälisel ajal, õhtul hilja või nädalavahetusel. Eriti raske on kehva enesetundega toime tulla öötundidel. Eestis on juba aastaid toiminud perearsti nõuandetelefon 1220, kust saab abi kõigil päevadel 24 tunni vältel.
Nõuandetelefonile tasub helistada ka siis, kui haigusnähud pole klassikalised, teil on hirm oma tervisliku seisundi pärast või olete kimbatuses ravimite kasutamise osas. Sealsed nõustajad oskavad suunavate küsimustega selgitada olukorra tõsidust ja seejärel aitavad otsustada:
- mida saab ise enesetunde parandamiseks ette võtta;
- millal tuleb nõu pidada oma perearstiga;
- millal on olukord nii tõsine, et tuleb kiiresti pöörduda haigla vastuvõttu või isegi kutsuda kiirabi.
Nõuandetelefonil vastavad pädevad ning suurte kogemustega arstid ja õed. Seega, kui kahtlete, kas peaks tülitama perearsti, suunduma otse erakorralise meditsiini osakonda või saate end ise aidata, suudab 1220 konsultant lihtsamini otsust langetada.
