Parim veeturismi koht võlub angerjasupiga
“Mind üllatas väga, et suured ja võimsad tegijad jäid kõrvale ning parimaks peeti meid,” rõõmustab Võrtsjärve SA juhataja Jaanika Kaljuvee, kes kuulis uudist vahetult enne sihtasutuse kümnendat sünnipäeva. “Saime seega väga toreda sünnipäevakingi osaliseks.”
Kaljuvee sõnul on Võrtsjärve kant mõeldud eelkõige ökoturistidele, kes tunnevad huvi heas mõttes metsiku looduse vastu, kus on kogu aeg midagi avastada ja õppida.
“Me ei ole selline turistide meelispaik nagu näiteks Pärnu rand oma kuldsete liivadega,” tunnistab Jaanika Kaljuvee. Ehkki rannaribasid leidub ka Võrtsjärve ääres, on need hoopis vaiksemad ja rahvavaesemad kui mõnes tuntud puhkusekohas. Kaljuvee usub, et lähitulevikus see nii ka jääb.
“Eesti turg on nii väike ja arvan, et lähema kümne aasta jooksul ei tule Võrtsjärve äärde nii palju turiste, et see järvele midagi halba teeks,” lisab ta.
Võrtsjärve piirkond võlus žüriid ajaloo- ja kultuuritraditsioonide säilitamisega ja mitmekesiste turismipakettidega ning hästi toimiva koostööga. Tegu on ka Natura 2000 linnu- ja looduskaitsealaga, kust võib leida sadu taime- ja loomaliike.
Jaanika Kaljuvee ise peab piirkonna kõige magusamateks rosinateks Eesti ainukest järvemuuseumi, kus saab tundma õppida kõiki järves elavaid mageveekalu, ning kalepurjekat — vana traditsioonilist kalalaeva, millega kõik huvilised veepinnal liuelda saavad.
“Kalepurjekas on meie tõeline pärl,” tunneb Kaljuvee viimase elus oleva paadimeistri näpunäidete järgi ehitatud veesõiduki üle uhkust. Ning lisab, et selle pardal peab kindlasti maitsma kohalikke hõrgutisi — angerjasuppi ja suitsulatikat.
Konkursi “Eesti avastamata aarded 2010. Veeturism” kuulutas välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Euroopa Komisjoni projekti EDEN raames, mille eesmärk on tunnustada veeäärseid, uudseid lähenemisviise edendavaid turismikohti.
Parima tiitli nimel võistles üheksa sihtkohta, kellest lisaks Võrtsjärve piirkonnale jõudsid finaali ka Muhu saar ja Peipsiveere Sibulatee.
