"Praegu peaks jooma kaks liitrit päevas kindlasti," ütles Veskimägi. "Isegi kui tuntakse, et janu pole, tuleb vett teadlikult tarbida." Kindlasti tuleb jälgida lapsi ja eakamaid inimesti, et nad piisavalt vedelikku manustaks.

Veskimägi lisas, et üldiselt sobib hästi mineraalvesi, kui inimene ka sööb korralikult. Kui aga söögikord on vahele jäänud, siis tuleb appi võtta elektrolüütide segu, millest tuntuim on rehydron. See aitab taastada higistamisest tingitud vedeliku kadu.

Mida teha, kui tekib ülekuumenemise tunne? Minna varju, jahedasse, panna vee lapid otsmiku piirkonda ja kukla taha, juua jahedat ning jälgida enesetunnet. Kui on kroonilisi haigusi, näiteks südamevereringkonna haigused või suhkruhaigus, siis tuleb vajadusel kiirabi poole pöörduda.

Veskimägi paneb töötegijatele südamele, et nad kuumade ilmadega üle ei hakkaks pingutama. "Tahetakse olla vaprad, hangutakse heina ning ei sööda ega jooda või veedetakse terve päev päikese käes kuskil massiüritusel," rääkis arst. "Nii kaotatakse palju vedelikku ning ühel hetkel ollakse vedeliku kaotusest nõrk ja tekivad teadvushäired."

Päikese käes viibijad peaksid kindlasti kasutama kaitsekreeme, soovitavalt kaitsefaktoriga 20 ja rohkem. Arsti sõnul tuleb meeles pidada, et kreem kaitseb UV kiirte kuid mitte niivõrd päikesepõletuse eest.

Oluline on, et heleda nahaga inimesed jälgiksid väga teraselt päikese käes olemise aega. "Üle 15 minuti ei tohiks heleda nahaga inimene kindlasti päikese käes olla, siis on põletuse oht väga suur," kinnitas Veskimägi. Kui nahatüüp on kindlam, siis võib olla paar tundi.

Kui tekib päikesepõletus? Apteegist saab käsimüügist osta panthenoli, burnshieldi ja teepuuõli. Veskimägi soovitab piinava kipituse ja valu puhul kasutada suu kaudu manustatavaid valuvaigisteid nagu ibuprofeen ja paratsetamool.

Veskimäe sõnul on kuumade ilmadega esmaabisse pöördunuid Pärnus kaks-kolm inimest päevas. Ta soovitas siiski esmalt võtta ühendust perearsti infotelefonil 1220 nõu andvate arstidega, kes oskavad nõu anda, mida edasi teha.

"Kõige tähtsam on ennetada ja päikese käes viibimist reguleerida," lausus Veskimägi. "Ei maksa arvata, et midagi ei juhtu, juhtub küll."