Arvatavasti annab talle silmad ette ka Eesti vanim, Võrumaal kasvav Tamme-Lauri tamm oma 686 aastaga. Jämeduses peab viimane aga alla vanduma – kiirekasvulise plaatani ümbermõõt on silma järgi hinnates ikka kordades suurem kui 8 meetrit...

Suure puu juures kohtusime ka oma reisi kõige sümpaatsema turistilõksuga – džiibimürina peale tõttas kohale läheduses elav memmeke, eesel ohelikkupidi käekõrval.

Mõlemad tegid vapralt nägu, et nad olid puhtjuhuslikult mööda minemas. Aga autojuhid, kes memmega väga head tuttavad tundusid olevat, reetsid, et tegelikult ta ainult seda ootabki, et keegi tahaks end eesli seljas istudes pildistada lasta ning looma kasutamise eest mõned eurod perenaise taskusse poetaks.

Pidasime sõbrannaga end eesli kiusamiseks pisut liiga heas toitumuses olevaks ning vahetasime eurod hoopis peotäie pähklite, laia naeratuse ja heade soovide vastu. Eeslit sügasime kõrva tagant ja tegime ta ninale pai.

Pähklid aga on mul siiani ühes karbikeses alles kui hinnalisim reisilt kaasa toodud suveniir...

Järgneb