Pohlad külgehakkavate tõbede vastu
Tänapäeva inimene kipub loodusest võõranduma – kapsas kasvab poes ning õunad turul. Ometi on Eestimaa sügisesed metsaalused imelisi ande täis, ainult mine ja korja.
Sellest, miks metsamarju ja eriti pohli korjama peaks, annab hea ülevaate 1911. aastal ilmunud J. G. Spuhl-Rotalia teos “Kodumaa marjad”. See raamat on “auhinnaga kroonitud kirjatöö” ja “kõigeparemate ainete ja oma praktikaliste katsete järele kirja pandud”.
Poolad. Vaccinium
Marjade tulu ja terwiseline tähtsus. Poolamarjadel on nende seesolewa rohke tsitronihapniku pärast mõnushapu maik. Toorelt süüakse neid wähe, seda rohkem aga walmistatakse neist häid kompottisi ning mõnelpool tehakse neist ka tuliwiina. Nad on paljudele põhjapoolsetele rahwastele hääks raha sissetuleku hallikaks.
Sakseni ja Thüringi metsadest, Lüneburgi nõmmedelt, Norwegist, Jüütimaalt jne. weetakse neid iga aasta kui tähtsat kaubitsemise asja teistesse ümberkaudsetesse maadesse ja linnadesse müügile. Üksi Lüneburgist weetakse neid iga aasta läbistikku 20 000 tsentneri Hannoweri, Hildesheimi ja teistesse suurematesse linnadesse. Põhja-Amerikas rawitsetakse ja kaswatatakse neid nagu muidugi marjapuid ning nende saak toob omanikkudele kaunis suurt kasu sisse. Poolad walmiwad 2 korda aastas, augusti ja oktoobri kuul. Augustis walminud marjad on magusamad. Poolamarjade sissekorjamises tehakse aga meie juures seeläbi suur wiga, et neid enneaegu poolwalminult äranopitakse. Böömi seadust, et enne 1. septembrit keegi poolamarju ei tohi noppida, sünniks ka meie juures tähele panna.
Kaitserohi külgehakkawate tõbede wastu
Ka terwisehoidlisest seisukohast waadates on poolamarjadel suur tähtsus. Neil on, nagu ööldud, palju tsitroni- aga pisut õunahapnikku, niisama ka taimesuhkurt, parkollust, munawalget, pektini ja mõruollust, millest sahwtile kokkutõmbaw mõjudus tuleb ja seepärast diäteetikalist kaitserohtu mõnesuguste külgehakkawate tõbede wastu pruugitakse. Poolalehtedest keedetud teewesi on põiehaiguste ja pikalise köha wastu kiidetud ja kuulus rahwalik kodune arstirohi. Kuuleme, mis Dr. M. Büchner, kes poolamarjade üle terwe raamatu on wälja annud, marjade tegewuse wõimu üle ütleb. Ta kirjutab: “Poolasahwt weega segatult on wäga hää ja kosutaw jook terwetele ning haigetele. Et marjadel ja nendest walmistatud sahwtil suurel mõõdul kokkutõmbawaid omadusi on, mis söömise juures silmapilguks ajaks inimese peale elustawalt mõjuwad ja söögi-ihaldust suurendawad, seepärast ei ole nad terwisehoolduses mitte üksi kui lima- ja külmatõbe kaitserohud kuulsad, waid neid on ka uuemal ajal külgehakkawa oksekõhutõbe wastu kaitserohuks soowitatud. Mina annan igaühele nõu, neis kohtades, kus nimetatud tõbed liikumas on, igapäew üks ehk paar korda wäikene portsjon poolamarju ärasüüa, ehk poolasahwti rohelise salati asemel toitude lisanduseks pruukida. Kadumaläinud ehk nõrk söögi-ihaldus saab seeläbi uuesti elule kutsutud, kuse wäljaheitus suurendatud ja rohked lahtised ning wedelad sisikonna wäljaheited wähendatud. Kõigile neile inimestele, kellede säsustik (Nervensystem) wigaline on ja kellede pääle igasugune ilmade muutus rohkesti mõjub, kui ka neile, kellede seedimine liiasöömise ehk -joomise ehk ka üleliigse waimuwäsimuse pärast rikutud on, ei jõua meie nende häädust mitte küllalt kiita.
Palawiku haigustes on poolasahwti-wesi wäga jahutaw ning karastaw jook, mida lihtsalt walmistatakse: marjad litsutakse katki ja walatakse puhast külmawett pääle.
Marjadest lehtedeks
Kui Spuhl-Rotalia ülistas oma sajand tagasi ilmunud raamatus eelkõige pohla marjade raviomadusi, siis tänapäevased taimraviraamatud, nt Ain Raali “Maailma ravimtaimede entsüklopeedia”, räägivad peamiselt pohla lehtedest. Pohlamarjadele jätkub tal vaid üks lause: “Rahvameditsiinis on kastutatud ka marju, peamiselt kõhulahtisuse ja reumaatiliste vaevuste korral.”
Seevastu on Raal rohkelt tähelepanu pööranud pohla lehtede raviomadustele. Nagu leesikagi lehti, soovitab ta pohla lehti kasutada bakterivastase vahendina kuseteede nakkuste ning neerukivitõve ja podagra korral, ka uriinierituse suurendamiseks. Kuna pohla lehtede toimeainete sisaldus on mõnevõrra väiksem, on pohla lehtede kulu selle võrra suurem – 2–5 g droogi päevas. Samas hoiatab Raal üledoseerimise eest. Pohlaleheteed ei tohiks juua rohkem kui seitse päeva ja mitte sagedamini kui viis korda päevas. Vastasel korral võib see maksale halvasti mõjuda. Pohla lehti võib koguda varakevadel või hilissügisel.
Üks mõnus jook
Et keegi ei arvaks, nagu oleks pohlad ainult ravimtaimed, toon siinkohal ära ka ühe mõnusa pohlajoogi retsepti. See on pärit Mag. Chem. Ants Sossi raamatust “Jookide valmistamine kodusel teel”. Autor on nimetanud seda “käsiraamatuks perenaistele ja koolidele” ning raamat ilmus 1930. aastal Eesti Karskusliidu väljaandena.
Pohlakali
2 kg suhkrut sulatatakse 1 liitris vees. Saadud siirupile lisatakse 2,5 liitrit pohlamahla, 8 liitrit keeva vett, 7 liitrit külma vett ning 10 g kuiva, veega segatud pärmi. Segul lastakse käärida, kurnatakse ja valatakse pudelitesse. Nädala pärast on kali tarvitamiskõlblik.
