Vald, täpsemalt vallavanem Jüri Saar, oli kevadel uut üürilepingut sõlmides huvitatud sellest, et arst tasuks oma tööruumide kütte, vee ja valgustuse eest ise. Soots on aga väitnud, et niimoodi ta haigekassa eraldatud rahaga välja ei vea.

Tuleb ju 1200 inimese suuruse nimekirjaga arstil valla soovi kohaselt patsiente vastu võtta kahes kohas, Pihtlas ja Kõljalas, seega maksta iseenda ja veel kahe inimese palk ning kahe ruumi küttekulu.

Varasema lepingu põhjal oli Kõljalas rendi- ja kommunaalkulud katnud vald.

Arsti ei saa võrrelda ettevõtjaga

Nüüd jõudsid vastuolud nii kaugele, et Mari Soots otsustas oma praegused patsiendid vallas maha jätta.

Seda tõsiasja kinnitab ka Saare maavanem Toomas Kasemaa. Tähtpäev, millal perearst lahkuda soovib, on juba uue aasta
1. jaanuar.

Patsiendid oma arstil siiski nii lihtsalt lahkuda ei lase. Mari Sootsi jätkamise toetuseks koostatud pöördumisele koguti kohalikes kauplustes ja postkontoris kokku 345 allkirja.

Pihtla vallavalitsusele ja volikogule suunatud pöördumises soovitakse, et leitaks vahendeid perearsti toetamiseks: on ju oma perearsti väga vaja ning pealegi pole arst võrreldav tavalise ettevõtjaga.

Allkirja andjate sõnul oleks muu võimalik lahendus — näiteks Kuressaarde arsti juurde sõitmine — ainuüksi kehva bussiühenduse tõttu eriti vanematele inimestele raske.

Vallas leitakse omakorda, et kui arst ruumide eest üüri maksma ei pea, on see juba iseenesest toetus. Ning see, kui tarbijal sooja eest endal maksta tuleb, motiveerib teda säästlikumale kulutamisele.

Kuna mõlemad pooled on seni jäänud oma mõtteviisi juurde, tulebki tõenäoliselt lahku minna.

Maavanem Toomas Kasemaa ei taha arstil siiski niisama lihtsalt lahkuda lasta. “Esmalt siiski vestleme veel,” lausus ta.

Maavanem Kasemaa sõnul on Mari Sootsi kommunaalteenuste teema kõne alla tulnud ka varem. “Seni teadsin, et Mari Soots jääb ametisse vähemalt kevadeni,” lausus maavanem. “Tema praegune lahkumissoov tuli mulle üllatusena.”

Mari Sootsi otsus lahkuda on aga tõenäoliselt lõplik. “Asi pole enam ainult kommunaalteenustes, vaid üldises suhtumises,” lausus ta. “Arstiteenust nähakse kui puhast äri.”

Küsimusele, kas uus töökoht on juba silmapiiril, vastas Soots, et mõtteid on. “Tööta ma kindlasti ei jää,” sõnas ta.

Tööta ei jää Soots kas või seepärast, et Eestis on perearste puudu.

Sealsamas Saaremaalgi on nurjunud kaks konkurssi Kärla perearsti kohale. Sealne arst suri juba kolm aastat tagasi ning nimekirja teenindavad teised arstid. Orissaare perearsti koht on täidetud abiarstiga.

Lihtsam pole seis olnud ka näiteks Valgamaal: arste on lahkunud välismaale, pensionile, aga ka jäädavalt.

“Septembris suri väga hinnatud perearst Rando Kommer. Tal oli endal 3000-line nimistu, lisaks koordineeris ta veel 2000-list nimistut,” kirjeldas olukorda Valga maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiutalituse juhataja Ülla Visnapuu. “Tema lahkumine viis meid tõelise kriisini. Õnneks leidsime konkursiga kiiresti uued arstid.”

Nii on Valga maakonnas ainult üks nimistu — teeninduspiirkond Tõlliste ja Õru vald –, millel pole kinnitatud perearsti. Seal töötab asendusarst. “Oleme mitu korda kuulutanud välja konkursi, kuid ebaõnnestunult,” tunnistab Visnapuu.

Perearsti otsingud on nurjunud mitmel pool

Ootamatult on ebaõnnestunud kaks konkurssi ka Tartumaa Rannu valla perearsti leidmiseks. Samas on lootus, et kolmandal korral läheb asi õnneks.

Võrumaal otsiti pensionile suunduvale arstile kitlipärijat kaks aastat. Õnneks oli pensionile soovija nõus asjaga nii kaua viivitama.

Jõgevamaal töötas arsti surma järel poolteist aastat tema patsientidega naabernimistu arst. Kaks korda kuulutati välja küll konkurss, aga soovijaid polnud.