Ravikindlustuse saamiseks on mitmeid võimalusi
Ravikindlustus on vajalik, sest siis tasub haigekassa nii ravikulude eest, kuid maksab ka rahalisi hüvitisi.
Ravikindlustuseta inimesel tuleb tasuda oma ravikulud ise, kusjuures tõsisemate tervisehädade korral võib ravi maksta mitmeid tuhandeid eurosid.
Kindlustatud on inimesed, kes töötavad ja kelle eest maksab sotsiaalmaksu tööandja või isik ise. Kuidas saavad aga ravikindlustuse need, kes ei tööta?
Ravikindlustus on tagatud väga paljudele elanikkonnagruppidele: lapsed, õpilased ja üliõpilased, ajateenijad, rasedad, töötud, lapsevanemad, ülalpeetavad abikaasad ja pensionärid.
Lapsed
Ravikindlustatud on lapsed kuni 19aastaseks saamise päevani.
Haigekassa kindlustab lapsed rahvastikuregistrist saadud andmete alusel. Rahvastikuregistri aadressi alusel määratakse lastele ka kindlustuspiirkond.
Õpilased ja üliõpilased
Õigus riigipoolsele ravikindlustusele on:
- põhikooli õpilastel kuni 21. aasta vanuseni;
- gümnaasiumis õppijatel, kes on sisseastumise hetkel nooremad kui 24 aastat;
- kutseõpet omandavatel koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isikutel ja põhihariduse või keskhariduse baasil kutseharidust omandavatel õpilastel;
- Eesti alalistest elanikest üliõpilastel (ka kaugõpe).
Ravikindlustus kehtib kogu õppekava nominaalkestuse ajal ja veel kolm kuud pärast kooli lõpetamist. Kui õpilane ei lõpeta kooli õppekava nominaalkestuse jooksul (v.a meditsiiniliste näidustuste tõttu) või ta heidetakse koolist välja, lõpeb tema ravikindlustus üks kuu pärast õppekava nominaalkestuse möödumist või eksmatrikuleerimist. Akadeemilise puhkuse ajal ravikindlustus peatub, v.a juhul, kui puhkus on võetud meditsiinilistel põhjustel.
Andmed õpilaste ja üliõpilaste kohta esitab haigekassale teadus- ja haridusministeerium.
Välismaale õppima suunduvatel õpilastel ja üliõpilastel tuleb ravikindlustuse jätkamiseks Eestis esitada haigekassale välisriigi õppeasutuses õppimist tõendav dokument. Ravikindlustus vormistatakse esitatud dokumendi alusel maksimaalselt 12 kuuks – seega tuleb tõend õppimise kohta toimetada haigekassasse igal õppeaastal.
Ajateenijad
Ajateenijad on ravikindlustatud kogu teenistuse vältel. Ravikindlustuse saamiseks esitab ajateenija andmed haigekassale kaitseressursside amet. Ravikindlustus kehtib veel kuu aega pärast ajateenistuse lõppu.
Rasedad
Rasedate ravikindlustus kehtib alates raseduse tuvastamise hetkest. Ravikindlustuse taotlemiseks tuleb rasedal esitada haigekassa klienditeenindusbüroole isikut tõendav dokument ja arsti või ämmaemanda väljastatud tõend raseduse tuvastamise kohta. Kindlustus lõpeb kolm kuud pärast arsti määratud eeldatavat sünnitamise kuupäeva.
Töötud
Töötukassas töötuna arvele võtnud inimesed on ka ravikindlustatud.
Ravikindlustus kehtib senikaua, kuni inimene on töötuna arvel ja täidab töötukassa määratud kohustusi – otsib aktiivselt tööd, pöördub määratud ajal vastuvõtule jne.
Ravikindlustus tekib registreeritud töötule alates 31. töötuks registreerimise päevast. Osaledes aga töötukassa suunamisel juba enne 31. päeva tööturukoolitusel, tööharjutusel või tööpraktikal, tekib ravikindlustus alates teenusel osaletud päevast.
Kui inimesel on õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele, hakkab ravikindlustus kehtima päevast, mil vastava toetuse saamise õigus tekib ehk töötukassa positiivse otsuse tegemise päevast.
Andmed kindlustuse alustamiseks, lõpetamiseks ja peatamiseks esitab Eesti Töötukassa. Kui töötukassas arveloleku periood on lõppenud, kehtib ravikindlustus veel ühe kuu. Erandiks on töötuskindlustushüvitise saajad, kelle ravikindlustus lõpeb kahe kuu pärast.
Lapsevanemad
Kindlustatud on alla kolmeaastast last kasvatav lapsehoolduspuhkusel olija – olgu selleks ema, isa või eestkostja. Samuti on kindlustatud:
- üks Eestis elav mittetöötav vanem, kes kasvatab kolme või enamat alla 19aastast Eestis elavat last, kellest vähemalt üks on alla 8aastane;
- üks Eestis elav vanem, eestkostja või hooldaja, kellega on sõlmitud perekonnas hooldamise leping ja kes kasvatab seitset või enamat alla 19aastast Eestis elavat last.
Andmed ravikindlustuse saamiseks esitab haigekassale sotsiaalkindlustusamet.
Ülalpeetavad abikaasad
Riigipoolsele ravikindlustusele on õigus seaduslikus abielus oleval kindlustatud isiku ülalpeetaval abikaasal, kellel on vanaduspensionieani vähem kui viis aastat.
Kindlustuse saamiseks tuleb esitada haigekassale avaldus. Kindlustus lõpeb, kui ülalpeetav jõuab pensioniikka, abielu lahutatakse või ülalpidaja kindlustus lõpeb. Kui ülalpeetav jõuab pensioniikka, jätkub kindlustus vanaduspensionärina. Pensionäride andmed edastab haigekassale sotsiaalkindlustusamet.
Samuti on õigus kindlustusele kindlustatud isiku ülalpeetaval abikaasal, kes kasvatab:
- vähemalt ühte alla 8aastast last;
- 8aastast last kuni I klassi lõpetamiseni;
- vähemalt kolme alla 16aastast last.
Ülalpidaja peab olema kindlustatud töötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana.
Andmed kindlustuskaitse saamiseks esitab sotsiaalkindlustusamet. Ravikindlustuse saamiseks tuleb sotsiaalkindlustusametisse esitada taotlus koos abielutunnistuse, isikut tõendava dokumendi, lapse/laste sünnitunnistuste ja ülalpeetava tööraamatuga. Täpsemat infot dokumentide kohta saab sotsiaalkindlustusameti telefonilt 16106 või aadressilt www.ensib.ee.
Kindlustus lõpeb juhul, kui ei ole täidetud tingimused, mis annavad õiguse ravikindlustusele.
Pensionärid
Kõik inimesed, kes saavad Eestis määratud riiklikku pensioni, on kindlustatud ja nende andmed esitab kindlustuse saamiseks haigekassale sotsiaalkindlustusamet.
Puudega isiku hooldajad
Isikutel, kellele valla- või linnavalitsus maksab toetust puudega isiku hooldamise eest, on samuti õigus riigi ravikindlustusele. Nende andmed esitab haigekassale kohalik omavalitsus.
Kuidas saab oma ravikindlustatust kontrollida?
Infot oma ravikindlustatuse kohta saab vaadata riigiportaalist www.eesti.ee või küsida haigekassa infotelefonilt 16363 (E–R kl 8.30–16.30, välismaalt helistades +372 669 6630).
Tänavu täitub esimese haigekassa asutamisest Eestis 100 aastat ja taasiseseisvunud Eesti ravikindlustuse süsteemil 20 aastat.
Selle tähistamiseks andis haigekassa välja kogumiku “Eesti Haigekassa lugu. 20 aastat ravi ja kindlustust”.
Raamat koosneb kolmest osast ja kajastab ravikindlustussüsteemi teket ning arengut aastatel 1912–2011.
Raamatu esimene osa on kokku kirjutatud ajalooliste allikate põhjal. Lugeja saab ülevaate, miks ja kuidas haigekassade süsteem Eestis 1912. aastal tekkis ja esimese vabariigi aegadel kuni Eesti okupeerimiseni arenes. Räägitakse ka tänapäevase ravikindlustussüsteemi eelloost, mis sai alguse 1980ndate lõpus.
Kogumiku teine ja kolmas osa koosnevad ravikindlustussüsteemi ülesehitanute intervjuudest ja põhinevad eelkõige isiklikel meenutustel.
Raamatu teine osa kajastab taasiseseisvunud ravikindlustussüsteemi algusaegu, sõlmpunkte ja tervishoiureforme 1991. aastast kuni aastani 2000. Näiteks räägivad perearstisüsteemi, haiglavõrgu, ravimite hüvitamise süsteemi, nüüdisaegse haigekassa struktuuri tekkest ja arengust toonased tervishoiujuhid ning spetsialistid.
Kolmas osa keskendub tänase haigekassa tööle ja aastatele 2001–2011, kus suuremad reformid olid algatatud või ellu viidud ja Eesti ravikindlustussüsteem hakkas tasapisi stabiliseeruma. Intervjueeritavad räägivad tervishoiuteenuste hinnakujundusest, digiretsepti jt elektroonsete kanalite loomisest, haigekassa juhtimisest ning viimatisest majanduskriisist.
Raamatusse on intervjuusid andnud Andres Ellamaa,
Marju Lauristin, Eiki Nestor, Toomas Vilosius, Maris Jesse, Georg Männik, Hannes Danilov jpt.
Kogumiku lõpus on Hannes Danilovi, Marju Lauristini ja Hanno Pevkuri nägemused ravikindlustussüsteemi tulevikust. Kogumikku saavad kõik huvilised Eesti Haigekassast
tellida.
