Reis pidevalt muutuvale Maltale
Olen Maltat külastanud alates 1995. aastast kümme korda. Selleks on oma põhjuse andnud perekondlikud sidemed – minu õde elab Maltal. Kuid läbi nende saarekülastuste olen alati leidnud midagi uut – Malta on muutunud ja muutumas. Malta on kaasaegne Euroopa Liidu väikeriik, mille pindala on võrreldav Muhu saarega.
Ta on seega ELi kõige väiksem riik nii pindalalt kui rahvaarvult. Tema pindala on ainult 316 km² ja rahvastiku tiheduselt maailmas on Malta 6. kohal.
Siin elab ka eestlasi
Rahvastikust enamik on maltalased, ametliku statistika järgi 95%, britid 2% ja teised rahvad 3%. Nn teiste rahvaste hulka kuuluvad ka eestlased, just viimase aasta jooksul on töö kaudu Maltale tulnud ca 20 eestlast, osad ka koos peredega.
Malta pealinn on Valletta. Malta iseseisvus Suurbritannia võimu alt 1964. aastal, Malta Vabariik kuulutati välja 1971. 1980. a kuulutas Malta end neutraalseks ja osales kuni Euroopa Liiduga ühinemiseni 1. jaanuaril 2004 mitteühinemisliikumises.
Alates 2008. aastast on Maltal kasutusel euro. Kuid kinnisvara hindu arvutavad nad omakeskis endiselt Malta liirides. Lisaks araabia keele kõlaga semiidi keelkonda kuuluvale malta keelele on teiseks riigikeeleks inglise keel, paljud inimesed oskavad itaalia keelt.
Inglismaa mõju on Maltal tunda ka praegu – liiklus on vasakpoolne, paljud Malta noored lähevad õppima Inglismaa ülikoolidesse ning kaubanduses on esindatud kõik Briti tuntud kaubamärgid.
Sellist kirevat ajalugu – siin on valitsenud foiniiklased, kartaagolased, roomlased, araablased, normannid, Malta ordu, Napoleon ja lõpuks ka inglased – on mujal Euroopas nii kompaktsel moel võimatu leida.
Malta mitmekülgset ajalugu ja kultuuri kohtab kõikjal: eelajaloolised templid, mis on vanemad kui Egiptuse püramiidid, keskaegsed müürid ja kindlused ning samas barokkpaleed. Siiani on võimalik näha Teise maailmasõja mälestust – Malta sõjamuuseumi ja ooperiteatri varemeid.
Kuidas Maltale saada?
Malta saarestik asub kesk Vahemerd, 93 km kaugusel Sitsiilast ning ca 300 km kaugusel Aafrika põhjarannikust. Saarestik koosneb seitsmest saarest, millest kolm suuremat on asustatud. Malta on saartest suurim (u 246 km2) ning enim linnastunud ja kõige enam külastatav.
Kindlasti peab Maltal viibimise ajal käima ka Gozol, mis on sälitanud oma arhailise olemise ja mõttelaadi. Väga kaunis on Malta saarestikus Comino saar, mille piltilusatesse lahesoppidesse ja grottidesse korraldatakse laevasõite.
Eestist on Maltale kõige mugavam sõita tšarterreisidega ning otselennu aeg on umbes 4,5 tundi. Tavalennuühendus on kallim ja palju aeganõudvam.
Malta on eelkõige neile, kes otsivad midagi erilisemat kui ainult rannapuhkus. Enamik randu on kivised, samas ujumiskohad on looduskaunid. Ideaalne on see paik snorgeldajatele ja sukeldujatele.
Malta kõrval on väike Comino, mille kõrval paikneb asustamata Cominotto. Kahe saare vahelisele alale moodustub kanal, mida kirgassinise ja kristallselge vee tõttu kutsutakse Helesiniseks laguuniks. Siin saab paradiis teoks! Usun, et Malta on huvitav igas eas inimesele, kes tahab tutvuda huvitava kultuuri ja ajalooga, samas mõnusalt päikesepaistes puhata ning taskukohaselt einestada.
Parim aeg Maltat külastada on kevadel ja varasuvel, mil muidu kivine saar roheliseks muutub ja õide puhkeb. Keskmine päevane temperatuur on siis 19–23 kraadi, taevas täiesti pilvitu. Alates juulist on kuumus aga üle 35 soojakaardi päikese käes ning ka muidu sooja armastavad maltalased varjuvad südapäeval pikkadele siestadele.
Malta hea kliima on enda jaoks avastanud britid, kellest paljud veedavad siin oma pensionipõlve Inglise udu eest varjudes. Aastas on Maltal keskmiselt ainult 84 sajupäeva, kõige rohkem detsembris ja jaanuaris (14), kõige vähem juulis (0).
Malta ja Gozo megaliittempleid peab nägema
Tundub uskumatu, kuid UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvad Malta ja Gozo kivitemplid on palju vanemad kui Egiptuse püramiidid või Stonehenge Inglismaal! Saarestikus kokku on seitse eelajaloolist templit. Vanim tempel on Gozo saarel paiknev Ggantija templikompleks, mis pärineb pronksiajast (pärit u 3600 a eKr).
Kahest templist koosneva kompleksi nimi tuleneb müüdist, mille kohaselt olevat hiiglaslikest kivirahnudest ehk megaliitidest ehitatud hooned püstitatud gigantide poolt.
Ja on ka põhjust, sest paiguti ulatuvad templimüürid kuni 6 m kõrgusele. Siiani arutlevad arheoloogid, kuidas ja kes need templid ehitas.
Valletta – Malta pealinn
Valletta on täielikult säilinud keskaegne linn katedraalide, kirikute, kindluste ja lossidega. Valletta on Euroopa UNESCO muinsuskaitse all.
Oma nime on Malta pealinn saanud Johannese ristirüütlite Malta ordu (Johanniitide ordu) suurmeistrilt prantslaselt Jean Parisot de la Vallette’ilt, kes pani linna nurgakivi 1565. a.
Suurmeistri lossis on praegu parlamendi ja presidendi tööruumid. Linnas tegutses mõnda aega Johanniitide ordu ning seetõttu on säilinud palju väärtuslikku.
Kindlasti peab Valletta külaline nägema Püha Johannese katedraalis paiknevat kuulsa itaalia kunstniku Caravaggio maali Ristija Johannese hukkamisest.
Vallettast avaneb hunnitu vaade suurele sadamale ja kolmele ajaloolisele linnale. Vallettas asub ka Euroopa kõige vanem pidevalt tegutsev teatrimaja Manoel Theater, mis valmis 1731.
Gozo on Malta sõsarsaar
Gozo erineb Maltast nii maastiku kui gozolaste elurütmi poolest, olles rohelisem ja rahuliku elutempoga. Saare künklik maastik ja liigendatud rannajoon meelitavad retkedele kaljustesse lahesoppidesse (ja grottidesse) ning punase (!) liivaga randadele. Samuti lihtsalt matkama, purjetama, sukelduma ja kalale.
Eksperdid räägivad, et Gozo on Vahemere üks parimaid sukeldumiskohti. Gozol saab näha, kuidas tehakse oma veini, juustu, leiab lihtsaid kohalikke taverne, kus aeg maha võtta. Gozol puhkavad meeleldi ka maltalased ise – seal on maltalaste “suvekodud” või minnakse sinna päevasele väljasõidule.
Mida Maltal süüa ja juua
Malta köök on saanud mõjutusi saart eri aegadel asustanud rahvastelt. Malta traditsiooniliste roogade hulka kuuluvad minestrone ja kalasupp, pasta ja tainaroad. Malta köögile on iseloomulikud täidisega road – väga maitsvad on täidetud suvikõrvitsad ja tomatid.
Rahvusroog on stuffat tal-fenek, punaveinis hautatud küülikuliha. Kindlasti soovitan sõpradega koos seda proovida. Sellist ühist jänesesöömist nimetatakse fenkata’ks.
Veini valmistati Maltal juba mitu tuhat aastat tagasi roomlaste aegadel, eriti aktiivseks muutus veinitootmine Johanniitide ordu ajal. Tänapäeval on valik samuti suur.
Kohalik õlu on Cisk ja kohalik kokakoola on Kinnie. Hubaseid restorane-kohvikuid leidub kõikjal nii Malta linnastunud põhja-sosas kui ka lõunas asuvates kalurikülades. Malta on nii mitmekesine, et temast ei väsi iial.
