Tai — täiskuupidu ja elevantidest maalikunstnikud
2006. aastal ehitatud Suvarnabhumi lennujaam jätab avara ja moodsa mulje. Võtan roosa takso, et sõita Aasia suurimasse backpacker’ite ehk seljakotirändurite getosse Khaosan Roadile (eesti k ‘toore riisi tänav’), kust alustavad sõitu bussid kõikidesse Tai tähtsamatesse turismipiirkondadesse.
Siin saab osta (ja odavalt) kõike: seljakotte, laigulisi pükse, vedrumehhanismiga nuge, kumminuiasid, elektrišokiaparaate, valedokumente (autojuhilube, ülikoolidiplomeid, ISIC-kaarte jne), piraatplaate ja tarkvara, Singha, Beer Changi ja Tiger Beeri logodega T-särke ning kõikvõimalikku muud suveniiriträni, alates Buddha kujukestest kuni oopiumipiipudeni. Teenuseturg varieerub tattoo’dest Tai ja erootilise massaažini.
Kolme kvartali pikkune jalakäijate tänav on täis pikitud odavaid hosteleid, külalistemaju, Interneti-kohvikuid, söögikohti ja ööklubisid, põhiline kauplemine käib tänaval. Siin on kõik eluks vajalik olemas ning pidu ja möll käib ööpäev läbi.
Khaosan Roadi kõrvaltänaval söön oma elu odavaima lõuna, mis meie rahasse ümberarvestatult maksab seitse krooni.
Lanna kuningriigi pealinn
Puhanud ööpäeva, võtan ööbussi Chiang Maisse, Põhja-Tai keskusesse, kus turiste käib suhteliselt vähem. Buss on Tais odavaim liikumisvahend, kuigi ebamugavam kui rong, kus saab horisontaalasendis magada.
Chiang Mai (eesti k ‘uus linn’) on XIII sajandil kuningas Mengrai poolt asutatud Lanna kuningriigi endine pealinn. Müüride ja vallikraavidega ruudukujulises vanalinnas soovitan päevaajal kindlasti külastada templeid, näiteks Wat Chiang Mani, Wat Ched Luangi ja Wat Pra Singhi. Ilus koht on ka linnast 16 km kaugusel loodes asuv 1,6 km kõrgune Doi Suthepi mäetipp kauni templiga, kust avaneb suurepärane vaade linnale.
Elevantidest kunstnikud
Nagu igas Tai suuremas asulas, on ka Chiang Mais oma prostituutide ala. Tüdruku hind on kuuldavasti keskmiselt 1000 bahti öö. Moon Muang Roadil liigub palju ka nn ladyboy’sid. Tavaliselt käituvad nad väljakutsuvamalt kui päris naised ja on rõhutatult naiselike maneeridega. Nende tegelikku sugu reedab vaid maskuliinne hääl.
Urbanistlikust go-go-baaridega Taist vaid kiviviske kaugusel elavad mägihõimud.
Meie väikese turismibussi saabumisel mägikülla jooksevad nagu käskluse peale onnidest välja kohalikud, kes meid kiiresti endavalmistatud kaelakeesid ja käevõrusid täis riputavad ning nende eest siis dollareid saada tahavad. Ühe onni katusel on päikesepatarei ja satelliiditaldrik, sees vaadatakse parajasti CNNi.
Birma päritolu naised Kareni hõimust kannavad metallvõrusid, mis suruvad rangluid allapoole. Esimesed võrud pannakse kaela plikapõlves ja igal aastal lisatakse üks, kuni neid on rohkem kui veerandsada.
Pooletunnise teekonna kaugusel Chiang Maist asub Mae Sa Elephant Camp, mis kuulub Guinnessi rekordiraamatusse maailma suurima elevandimaali poolest. Ei peaks ju imestama panema, et suurima ajuga maismaaimetaja suudab londiga maalida autoportree, mängida jalgpalli ja noolemängu…
Täiskuupidu Tai moodi
Nüüd kiiresti ööbussiga 1400 km lõuna poole, maailma suurimale rannapeole Fullmoonparty’le, mis toimub igal täiskuuööl Koh Phangani saarel. Haad Rini rannal toimuvate umbes 10 000 külastajaga pidude ajalugu ulatub 1990ndate algusesse.
Kaarjas rannajoon on täis pikitud baare, DJ-pulte, tuležonglööre… Valida saab eri muusikastiilide vahel reggae’st trance’ini.
Naabersaarelt Koh Samuilt on imporditud suuremas koguses lõbutüdrukuid. Aeg-ajalt lastakse ilutulestikku. Müügihitiks on plastämbrikesed, milles miksimiseks valmis pudelid Tai rummi, viina, Coca-Cola, soodavee ja Red Bulliga. Segu on viisakas pruukida seltskondlikult ämbrist, kõrrekeste abil.
Pidu lõpeb päikesetõusuga. Tükk tegemist on, et taksot saada. Kolmandik teest tuleb mul siiski läbida kohaliku elaniku motorolleri tagaistmel ja viimased paar kilomeetrit ekselda džunglis.
Lõpuks jõuan siiski maapealsesse paradiisi — broneeritud bangalosse väikses armsas rannakeses saare kaugeimas nurgas. Horisondil pikasabalised kalapaadid, kookospalmid, väga vähe inimesi, vaikne (välja arvatud õhtuti huikavad ahvid, lainete kohin ja traktori häält tegevad tsikaadid palmide otsas), külalislahke Tai perekond võõrustajaks, meeletult magusad jääkokteilid ja hea Tai köök.
Pärast mitmepäevast tšillimist võtan koos oma Nepali sõpradega ette reidi naabersaarele Koh Samuile. Sealne Big Buddha kuju paistab juba kaugelt üle mere. Et kõike oma silmaga näha, üürin kohapeal liikumiseks ka skuutri. Pärast ööd heas hotellis (200 EEK) asun saarega tutvuma, giidiks Tai tüdruk.
Big Buddha kompleks, Wat Plai Laemi tempel 18käelise
Buddha kujuga, Namuangi kosk ja safaripark, Samui krokodillifarm (krokodillitaltsutajatega, kel kahe käe peale kokku
7–8 sõrme) ja muidugi Chaweng — seitsmekilomeetrine rida baare, poode, hotelle, pubisid, spaasid, butiike, suveniiripoode ja restorane saare kaguosas.
Saar kannatab turistide tulva tõttu keskkonnareostuse ja intensiivse kinnisvaraarenduse all, lisaks on siin 10 000 nn baaritüdrukut 40 000 elaniku kohta. Elanud viis päeva koos tailastega kohalikku elu ning jälginud viimasel õhtul transvestiitide sõud, põgenen järgmisesse maapealsesse paradiisi — Koh Phi Phi saartele.
Paradiisirand
Koh Phi Phi Lehi saarel filmiti aastal 2000 kultusfilm “The Beach” Leonardo DiCaprioga peaosas. 20th Century Foxi poolt buldooseritega segi pööratud imeilusa Maya Bay ranna taastas 2004. aasta tsunami. Koh Phi Phi Leh on kuulus veel ka linnupesade ekspordi poolest, millest Hiinas valmistatakse kallist delikatessi — linnupesasuppi.
Suuremal, Koh Phi Phi Doni saarel meenutavad hiidlaine rünnakut üksikud rusuhunnikud, paar kraanat, evakuatsiooniviidad ja mälestuspark. Saare kõrgeimas tipus avaneb võimas panoraam kogu arhipelaagile. Enamik eluks vajalikkke kaupu ja toiduaineid veetakse saarele laevadega, sellest ka veidi kallimad hinnad kui mandril.
Saartel on võimalik päevitada, kajakkida, snorgeldada ja sukelduda. Hin Daeng rifil võib näha vaalhaisid, hiidraisid ja barrakuudasid. Õhtuid aitavad sisustada Tai poks Reggae Baris ja tantsupeod Hippie Baris.
Teel Krabi sadamast lennujaama püüab taksojuht mu meelt härdaks teha nutulooga tema tsunamis kannatanud perekonnast. Krabist lendan Bangkokki ja sõidan taas taksoga Khaosan Roadile…
